Miks peab andma lemmikule regulaarselt ussirohtu?

Miks peab andma lemmikule regulaarselt ussirohtu? Lemmiklooma pidades tuleb arvestada, et neid kimbutavad siseparasiidid, mis võivad kahjustada looma tervist väga tugevalt ning mõned lemmikute parasiidid võivad kanduda ka inimesele üle. PetCity veterinaari Kertu Kiviranna sõnul on siseparasiite oma lemmikul märgata keeruline, kuna loomal ei pruugi mingeid väliseid sümptomeid olla, seega regulaarne siseparasiitide tõrje on väga oluline.

Veterinaari sõnul on aga mõned sümptomid, millele tasuks tähelepanu pöörata, näiteks seedimisprobleemid, oksendamine ja muutused looma väljaheites. Samuti käitumuslikud muutused nagu loidus, rahutus, kõhu ja päraku ümbruse tihe lakkumine. Kuna paljud loomade siseparasiidid on nakkavad ka inimesele, siis võikski see olla parim motivaator oma loomale regulaarset parasiiditõrjet teha ning alati väljas käies looma järelt koristada, et võimalikud parasiidid kodukeskkonda ei satuks.

Enamlevinumad siseparasiidid on solkmed, paelussid ja laiussid, kes kimbutavad meie lemmikuid, aga oluline on mõista, et meil on võimalik oma neljajalgseid nende eest kaitsta.

Solkmed

 

Ümarussid ehk nematoodid on käävjad, niitjad, silinderjad mõni millimeeter kuni paarkümmend sentimeetrit pikad ussid. Ümarussidest esineb meil peamiselt solkmeid. Täiskasvanud solge elab looma soolestikus ja muneb oma eluajal rohkem kui sada tuhat muna. Need munad, jõudes väljaheidetega väliskeskkonda, muutuvad sobivates tingimustes nakatamisvõimelisteks. Kuna loomad käivad õues ikka teiste loomade lõhnu mööda ja nuusivad teiste väljaheiteid, siis nii jõuavadki need nakatumisvõimelised munad teiste loomade organismi ja ring hakkab uuesti peale.

 

Vastsed rändavad peremeesorganismis kahjustades ka teisi kudesid. Sageli toimub ränne läbi kopsude ning põhjustab ka köha, aevastamist ja ninanõret. Kudedesse pidama jäädes võivad vastsed nakkusvõimelised olla pikka aega. Tugev nakkus võib olla ka surmav.

Nakkus võib levida ka inimestele, näiteks pinnase kaudu, mistõttu on eriti ohus väiksed lapsed, kes õues või liivakastis midagi suhu panna võivad. Hoolikalt tasub pesta puu- ning juurvilju.

Nakkus levib ka emalt kutsikatele ja võib seda teha juba tiinuse ajal. See on ka põhjus, miks noortele loomadele tuleb teha tihedat ning regulaarset parasiiditõrjet. Kuna kutsikate ja kassipoegade immuunsüsteem ei ole veel tugev ning välja arenenud, siis ilma parasiiditõrjeta võib olukord muutuda isegi eluohtlikuks.

Paelussid

Lameussidest on meil kõige levinumad paelussid, mis on lintjad lameda lülistunud kehaga siseparasiidid. Täiskasvanud ussid elavad koduloomade seedekulglas, vastsed ka siseelundites ja lihastes. Paeluss elab karnivoori organismis 13 kuud, inimeses kuni 25 aastat.

Paelussidest esineb meil kõige rohkem koeraviiki. Nii nagu ka teiste siseparasiitide puhul, on ka koeraviigi põhjustatud dipülidioos selline haigus, mida me ei pruugi oma loomal ära tunda. Küll aga tasub olla tähelepanelik, kui tekivad seedehäired ja kõhnumine.

Eriti ohustatud on kutsikad ja kassipojad, kelle areng on neist häiritud ning immuunsüsteemi kujunemine pärsitud. Ka inimene võib endale selle nakkuse saada. Samuti tuleb meelde jätta, et kirbud on koeraviigi vaheperemeheks. Kui oled oma lemmikul näinud kirpe või kahtlustad kirpude olemasolu, tuleks loomale kindlasti teha ka ussikuur.

Laiussid

Laiussi nakkus levib imetajate seas (koer, kass, inimene) ja enamjaolt toimub nakatumine kala süües. Laiussi võime Eestis saada kaladest, kes on püütud näiteks meie järvedest. Vastsed hävivad kui kala korralikult kuumutada või külmutada. Muud töötlemisviisid nagu kuivatamine ja soolamine vastseid ei hävita. Seega tuleb enne toore kala andmist oma lemmikule kaks korda mõelda.

Ennetamine on võtmetegur

Õnneks on võimalik oma lemmikuid ja ennast kaitsta siseparasiitide eest, seega on siinkohal võtmeteguriks ennetustöö ehk regulaarselt manustada ussirohtu. Näiteks täiskasvanud looma puhul kord kuus. Kui on tekkinud kahtlus, et loomal võib olla mõni parasiit, siis kolme kuu möödumist ei pea ootama ja ussirohtu võib uuesti manustada. Kutsikad ja kassipojad peaksid kuni kuuenda elukuuni saama ussirohtu üks kord kuus.

Ka toakasside peremehed ei tohi unustada ussirohu andmist, sest nakkus võib jõuda tuppa ka läbi inimeste jalanõude või näiteks toore kalaga. Nagu ülalpool mainitud, siis on parasiite, kelle vaheperemeheks on kirp. Ka kirbud võivad toakassini jõuda ja seeläbi ka siseparasiidid.

Kui toakassile iga kolme kuu järel ussirohu andmine tundub liiga sage, siis üks kuni kaks korda aastas tasub seda siiski teha. Tuleb meeles pidada, et me ei pruugi oma lemmikul mingeid sümptomeid täheldada ja samas on mitmed parasiidid ka meile ohtlikud.