Mürgised sinivetikad ohustavad lemmikloomi

Mürgised sinivetikad ohustavad lemmikloomi

Igasuvine peavalu, sinivetikas, on Eestimaa randadesse jõudnud. Hooli enda lemmikust ning ära lase teda sinivetika õitsengu ajal veekogudesse ujuma. Koertele võib sinivetikamürgistus lõppeda fataalselt. 

Sinivetikad ehk tsüanobakterid on igasuvine peavalu meie koeraomanikele. Just siis, kui väljas läheb mõnusalt palavaks ning jalutuskäigud randa on saanud jahutavaks tavaks, tuleb meedia vahendusel kurjakuulutav teade: Läänemeres õitseb mürgine sinivetikas.

Mis on sinivetikas ja kus teda leidub?

Sinivetikad suudavad elada pea kõikjal, kuid enim esineb siiski magevees. Tsüanobakterite eriliseks lemmikuks on soe ja toitainerohke vesi. Kuigi sinivetikaid on veekogudes pea alati, läheb nende massiliseks levikuks ja õitsenguks vaja sooja, tuulevaikset ilma ning muidugi toitaineid. Kuigi enim leidub sinivetikat meres, ei ole ohtlikust tsüanobakterist priid ka meie järved.

NB! Sinivetikad on mürgised tavaliselt vaid õitsengute ajal.

Kuidas sinivetikas välja näeb?

Sinivetikas meenutab pigem bakterit kui vetikat ennast. Vee õitsengut annab märku veekogu hägusus, vee värvuse muutumine rohekas-pruunikaks. Tihti kaasneb sinivetika õitsenguga ka ebameeldiv kopituse lõhn, kaldaääred võivad olla kaetud sinakas-rohelise massiga. Õitsengust annab märku ka heleroheline/kollakas õietolmu meenutav moodustis vees.

Sinivetika mürgituse sümptomid

Kui inimeste puhul tuleb mürgituse saamiseks sinivetikarohket vett alla neelatata, siis koerad on vetikale palju tundlikumad, nende puhul piisab vaid karva lakkumisest. Mürgistuse saanud koer muutub apaatseks, esineda võib seedehäireid ning suurenda võib ilavool. Sinivetikamürgistus võib olla koerale fataalne! Mürgistuse kahtluse korral võta koheselt ühendust enda loomaarstiga. Juhul, kui on kahtlus, et koer on ujunud sinivetikaid täis vees, või seal lihtsalt jalutanud, tuleb ta karva rohke veega kiirelt ära pesta.