Nõuanded sinu uuele lemmikule

 

Ma tahan koera!

Põhjalik eeltöö on eduka kooselu alus! Iga looma võtt peab olema läbi mõeldud otsus. Erinevaid koeri on palju. Kindlasti tutvu huvi pakkuva tõu vajadustega ning taustaga. Lisaks sellele, et erinevad tõud vajavad erinevat karvahooldust, on koeri aastatuhandeid aretatud eesmärgiga tuua neis esile teatud tõu iseloomuomadusi.

 

Ma tahan kassi!

Kui oled otsustanud, et Sinu perre sobib kass! Kassipoja majja tulek tekitab palju elevust ja rõõmu, kuid tuleb meeles pidada, et lemmiku võtt on aastatepikkune kohustus. Kass vajab aega, tegelemist, hoolt ja ka erinevaid veterinaarprotseduure. Kooselu alguse sujuvaks toimimiseks kontrolli üle järgnevad punktid.

 

Ma tahan endale küülikut või närilist!

Sageli arvatakse, et koerad-kassid nõuavad hulga hoolt ja tähelepanu ning hoopis lihtsam oleks võtta lapsele mõni väike puuris elav loomake, näiteks hamster või küülik. See arvamus on ekslik – pisikesed lemmikud vajavad täpselt sama palju hoolt ja armastust. Iga looma võtt on suur vastutus ning sama käib ka küülikute ja näriliste kohta.


Kui soovid koera

Põhjalik eeltöö on eduka kooselu alus! Iga looma võtt peab olema läbi mõeldud otsus. Erinevaid koeri on palju. Kindlasti tutvu huvi pakkuva tõu vajadustega ning taustaga.

Lisaks sellele, et erinevad tõud vajavad erinevat karvahooldust, on koeri aastatuhandeid aretatud eesmärgiga tuua neis esile teatud tõu iseloomuomadusi.

Näiteks meil on jahikoerad, kes jagunevad veel hurtadeks ( ingl.k sighthound, näiteks borzoi, whippet) ja hagijad, verejäljekoerad (scenthounds, esindajad näiteks beagle, eesti hagijas, basset hound), meil on karja valvekoerad (näiteks pürenee mäestikukoer), lamba- ja karjakoerad (näiteks borderkolli, saksa lambakoer), terjerid (näiteks foksterjer), retriiverid ja linnukoerad (näiteks labradorid, tollerid), kelgu- ja veokoerad (näiteks husky, šveitsi alpi karjakoer) ning seltsi- ja kääbuskoerad (cavalier king charles spanjel, chihuahua).

Koeratõuge on maailmas üle 350, niiet võta valikuks aega, et leida endale just see õige sõber. Kindlasti tuleb valida koer enda elustiilile vastavalt, muidu on hiljem õnnetu nii koer kui ka omanik, kes ei suuda looma vajadustele vastata. Tutvu PetCity 100 koeratõu videotega, et leida endale sobiv tõug!

Kutsika majja tulek toob palju rõõmu, kuid ka hulgaliselt kohustusi. Koer on hea õnne korral su pereliige järgnevad 12+ aastat! Nüüd on vaja kõik olulised punktid üle kontrollida, et su kodu ja pere oleksid valmis uue pereliikme tulekuks.

Kust kutsikat leida?

  • Mine tutvu välja valitud tõuga. Suhtle koeraomanikega, kellel on antud tõug. Paha ei tee ka mõne näituse külastamine, kus saad tutvuda tõu kasvatajatega ja näha nende koeri. Kui oled enda tõusoovis kindel, võta ühendust kennelitega. Tutvusta end ja enda pere, kirjuta miks soovid just antud tõu esindajat endale. Lepi kasvatajaga kokku kohtumisaeg, et tutvuda koera ema ja teiste perekonnakaaslastega. Nii näed, milline on ema iseloom ja millistes tingimustes kutikas on kasvanud.
  • Ülemaailmselt tunnustatud ja usaldusväärne tõukoerandusorganisatsioon on FCI, mille esindaja Eestis on Eesti kennelliit. Ametlikud Eesti kennelid on leitavad Eesti Kennelliidu kodulehelt. Kennelliidu tõuregistrist on sul võimalik kontrollida ka enda koera ja kasvataja koerte sugupuid. Iga vastutustundlik kasvataja kannab enda koera kutsikad registrisse ja annab tulevasele koeraomanikule tõutunnistuse ja vaktsineerimistunnistuse kaasa.
  • Kindlasti vaata ka enne koera võttu varjupaigas kodu ootavaid lemmikuid, ehk on su südamesõber just seal! Varjupaikade MTÜ asukatega saad tutvuda siit: https://varjupaik.ee/. Varjupaigas olevate koerte iseloomu kohta oskavad sulle sealsed töötajad kindlasti põhjalikult rääkida. Vastastikuse sobivuse korral saad enne koera koju viimist temaga käia korduvalt kohtumas, õppides seeläbi koera paremini tundma juba enne adopteerimist.

Mida on vaja teha enne kutsika majja saabumist?

  • Tee enda kodu kutsikakindlaks! Pane ära kõik asjad, mida sa ei soovi, et su kutsikas hammastega proovima asuks! Kontrolli üle, et kuskil ei oleks ripakil midagi lemmikule ohtlikku või mürgist!
  • Varu erinevaid mänguasju. Mänguasju olgu pigem rohkelt, et alati oleks midagi põnevat koerale pakkuda. Kutsika majja tuues peaks kindlasti olema loomaga väga palju koos. Kutsikas, nagu väike lapski, pole mõeldud üksi olemiseks. Ta vajab alguses palju suunamist ja silma peal hoidmist.

Kuidas ma kutsika koju toon?

Turvalisus ennekõike. Harjuta enda koer maast madalast sõitma autos kas puuris või spetsiaalses istmele kinnitatavas transpordikotis. Hangi koerale korralikud Y-traksid, mis on võimalikult ergonoomilised ja ei ole mitte mingil juhul ümber kaela. Ergonoomiliste Y-traksidega saad kinnitada koera ka turvavöö külge. Samamoodi nagu inimlapski, et tohiks ka koer olla autos lahtiselt, see on lihtsalt liialt ohtlik.

Tooted, mis võiks kodus olemas olla enne kutsika saabumist:

Mida peab teadma lemmiku tervisest?

  • Mikrokiip! Kiip on koerale sama oluline kui meile isikukood! Enamasti on kutsikad loovutamisikka jõudes kenasti saanud esmased vaktsiinid, ussirohu ning ka nahaaluse mikrokiibi. Kiibi saad registrisse kanda ja kontrollida, kas su lemmik on registrisse kantud siit. Kiibistamise ja registrisse kandmise kohta loe lähemalt PetCity blogist siit
    NB! Iga loomaomaniku kohustus on veenduda, et ta loom on korrektselt lemmikloomade registrisse kantud ja sealsed andmed on ajakohased!

  • Vaktsineerimine ja ussirohi! Kindlasti kontrolli üle enda kutsika vaktsineerimistunnistus või europass, et endale meeldetuletus kirja panna, millal vajab su lemmik kordusvaktsiini. Eestis on marutaudi vaktsiin kohustuslik kõikidele koertele. Samuti on kasulik enda koera vaktsineerida kompleksvaktsiiniga. See annab kaitse kennelköha, koerte katku, leptospiroosi, hepatiidi ja parvoviiruse vastu. 10 päeva enne vaktsineerima tulemist on vaja anda enda koerale ussirohtu. Ussirohtu peaks kutsikale andma alates 2. elunädalast ning igakuiselt kuni poole aastaseks saamiseni. Täiskasvanud koerale võiks ussirohtu anda 4 korda aastas.

  • Suuhügieen! Kontrolli enda kutsika hambaid regulaarselt ning hakka harjutama hammaste harjamist! Enamasti saavad koerad piimahammaste vahetamisega iseseisvalt hakkama, kuid paraku osadel tõugudel võivad tekkida topeltkihvad või -hambad (eriti kipub seda juhtuma lühikoonulistel ja kääbustõugude esindajatel). See vajab aga veterinaari sekkumist, vastasel juhul võib koeral tekkida hambavalu, -põletik ja kihvad võivad isegi murduda.

  • Iga tõu eripärad! Vii end kurssi enda koeratõu eripäradega. Näiteks kääbustõugudel esineb rohkem patella luksatsiooni (nt chihuahuad, pomeranian), suurtel koertel puusa düsplaasiat (saksa lambakoer, rottweiler, mastifid), brahhütsefaalsetel tõugudel aga hingamisprobleeme (nt mops, prantsuse ja inglise buldog, bostoni terjer).

  • Steriliseerimine ja kastreerimine. Kui sul pole plaanis enda koeraga käia näitustel ja kasutada teda aretuses, siis on võimalik enda lemmik lasta steriliseerida või kastreerida. Antud protseduuri kohta uuri veterinaarilt ning loe lisa ka meie veterinaari Kertu Kiviranna kirjutatud artiklist.

  • Tervisekontroll! Enda lemmiku tervist saad hoida, kui käid temaga vähemalt kord aastas veterinaari juures ning paludes veterinaaril teha lemmikule põhjalik tervisekontrolli, sealjuures on võimalus paluda enda vanemal koeral teha iga-aastaselt vereanalüüse, et märgata, kas ajas tekib näitajates muutusi. Seeläbi saad ennetada ja õigel hetkel terviseprobleemile jälile.

Vaata kindlasti ka veterinaar Gerlin Järvelaga tehtud saadet, kus räägime lemmiklooma tervisest.

Siit leiad kõik tooted koerale


Kui soovid kassi

Kui oled otsustanud, et Sinu perre sobib kass!

Kassipoja majja tulek tekitab palju elevust ja rõõmu, kuid tuleb meeles pidada, et lemmiku võtt on aastatepikkune kohustus. Kass vajab aega, tegelemist, hoolt ja ka erinevaid veterinaarprotseduure.

Uuri juba varakult, kuidas kassi treenida. Veendu, et kassi toidunõud oleks liivakastist kaugel ning hoia veenõu kuiv ja märgtoidust kaugemal. Kassi liivakast peab olema alati puhas, sest kass on selles osas nõudlik ning vastasel korral leiab ta enese kergendamiseks muu koha. Kassile on oluline liikuda kolmel erineval tasandil mistõttu tuleks kassile kõndimiseks, avastamiseks ja elamiseks võimaldada riiuleid, turnimiskohti ja peidupaikasid, mis on silmakõrgusest üleval pool. Kass peab saama ka rakendada omale loomuomast käitumist, milleks on jaht. Seda mitte linnukesi ja pisinärilisi püüdes, vaid igapäevast toidu tuleks anda kassile mängus, mitte ainult kausist, mis on kogu aeg pilgeni täis.

Kassid on stressitundlikud, mistõttu peab omanik oskama lugeda kassi käitumisest stressimärke. Neid tuleks kindlasti õigel hetkel adresseerida, et vältida stressist tulenevaid tervisemuresid. Samuti peab meeles pidama, et kassi loomupärane käitumine on kraapimine. Kassidele on kraapimine instinktiivne ja loomupärane tegevus, kusjuures see on kasulik nende füüsilisele ja vaimsele tervisele! Kraapides märgistab kass territooriumi, jätab esemetele enda lõhna, hoiab küüned korras ja leevendab isegi stressi. Kui oled kindel, et sinu perre sobib kass, siis sujuva kooselu alguseks kontrolli üle järgnevad punktid.

Kus kassipoega saada?

  • Igal kevadel on varjupaikades niiöelda kassipoja hooaeg. Anna aegsasti enda kassivõtu soovist varjupaigale teada, võid minna ja tutvuda erinevate kodu ootavate kassidega kassitubades. Näiteks Varjupaikade MTÜ erinevates varjupaikades, CatsHelp MTÜ, Pesaleidjas on palju nurrumasinaid, kes ootavad endale kodu.
  • Tõukassi soovi korral hoia aga pilk peal erinevatel tõukassi gruppidel Facebookis. Nimelt kasside jaoks pole sellist ühist katusorganisatsiooni nagu koertel on ülemaailmne usaldusväärne tõukoerandusorganisatsioon FCI, mille ametlik esindaja Eestis on Eesti Kennelliit. On olemas vaid erinevad klubid, kes siis omakorda koonduvad erinevate katuste alla. Eestis on kõige suuremaks selliseks klubiks Felix. Kindla tõukassi soovi korral tuleks veenduda kasvataja korrektsuses ja käia kohapeal vaatamas pesakonda. Kindlasti palu võimalust tutvuda kassi emaga ja teiste pesakonnakaaslastega. Kuna kassidele korraldatakse samuti näituseid, siis otsi üles millal toimuvad kassinäitused, mine suhtle kasvatajatega ja veendu, et just valitud tõukass sobib sinu perre.

Mida on vaja teha enne kiisupoja majja saabumist?

Tee kodu kassipoja kindlaks. Kassid armastavad ronida ja avastada maailma! Veendu, et su kodus ei ole mürgiseid toataimi ega esemeid, mida kass endale kergelt peale võiks tõmmata. Kindlasti on vaja kassipojale luua rahulik ala, kus ta saab segamatult puhata.

Mida on vaja teha enne kiisupoja majja saabumist?

Ohutus ennekõike! Kassipoja koju toomiseks on vaja transpordipuuri. Lihtsalt kassipoega sõidu ajal süles hoida on liialt ohtlik. Kassi saad harjutada transpordipuuris olema, hoides seda kodus väljas ka muul ajal. Vastasel juhul võib puurile jääda üsna pea külge seos, et see hirmus objekt tuuakse välja ainult kliinikusse minekuks. Avatud puur võib olla lemmikule ala, kus ta käibki puhkamas. Võid talle pakkuda seal ka süüa. Puuri ei tohiks mitte mingil juhul kasutada karistusena. Muuda puur kohaks, kus on kiisul tore ja turvaline olla.

Tooted, mis võiks kodus olemas olla enne kiisupoja saabumist:

Mida peab teadma lemmiku tervisest?

  • Mikrokiip! Kiip on kassile sama oluline kui meile isikukood! Enamasti on kassipojad loovutamisikka jõudes kenasti saanud esmased vaktiinid, ussirohu ning ka nahaaluse mikrokiibi. Kiibi saad registrisse kanda või kontrollida, kas su lemmik on registrisse kantud siit. Kiibistamise ja registrisse kandmise kohta loe lähemalt PetCity blogist siitNB! Iga loomaomaniku kohustus on veenduda, et ta loom on korrektselt lemmikloomade registrisse kantud ja kontaktandmed on registris ajakohased!
  • Vaktsineerimine ja ussirohi! Ussirohtu hakatakse kassipoegadele manustama alates 3. elunädalast. Kassipojaeas soovitame ussirohtu anda vähemalt 1 kord kuus kuni looma 6-kuuseks saamiseni. Edaspidi võib täiesti tubasele loomale anda ussirohtu 3 kuu tagant. Ehkki loom ise õues ei käi, toovad inimesed jalatsitega ussimune ikkagi tuppa, samuti võib nakatuda töötlemata liha või pesemata juurviljade tarbimisel. Õueskäivatele ja eriti jahtipidavatele (kõik vabalt liikuvad õuekassid ja toortoitu saavad loomad) ja „sodisööjatele“ tuleb lumevabal perioodil anda ussirohtu 1 kord kuus.
    Vaktsiine tuleb iga veidi aja tagant uuendada. Kindlasti vaata enda kiisupoja vaktsineerimistunnistusest või europassist, millal on järgmine vaktsineerimise aeg ning pane endale kalendrisse selleks meeldetuletus. Marutaudi vakstiin on Eestis kohustuslik. Võimalik on enda kassi vaktsineerida ka kassikatku, rinotrahheiidi, kaltsiviroosi vastu.
  • Suuhügieen ja hammaste vahetus. Hakka kassipoega harjutama hammaste vaatamisega ja hammaste pesemisega! Hambaid pestakse loomadele mõeldud hambapastaga ja -harjaga iga päev hambakatu eemaldamiseks. Oluline on hambaharjamist harjutada juba kassipoja eas. Esialgu võib hammaste harjamist harjutada näpuga või marlitampooniga ning kui loom on sellega harjunud, tutvustada rahulikult ka hambaharja. Alustada võiks esihammastest ja tasapisi purihammasteni liikuda. Samuti tasub kassidel jälgida, et kõik piimahambad saaksid kenasti vahetatud.
  • Steriliseerimine ja kastreerimine. Kiisupojad sirguvad kiiresti ning soovimatute järglaste ennetamiseks ning enda elu rahulikumaks tegemiseks on kasulik kassipoeg enne esimese eluaasta täitumist ära steriliseerida või kastreerida. Uuri lisa enda veterinaarilt ja loe antud artiklit.
  • Tervisekontroll. Enda lemmiku tervist saad hoida, kui käid temaga vähemalt kord aastas veterinaari juures ning paludes veterinaaril teha lemmikule põhjalikku tervisekontrolli, sealjuures on võimalus paluda enda vanemale kassile teha iga-aastaselt vereanalüüse, et märgata, kas ajas tekib näitajates muutusi. Seeläbi saad õigel hetkel terviseprobleemile jälile.

Vaata kindlasti ka veterinaar Gerlin Järvelaga tehtud saadet, kus räägime lemmiklooma tervisest.

Siit leiad kõik tooted kassile


Ma tahan endale küülikut või närilist!

Iga looma võtt on suur vastutus ning sama käib ka küülikute ja näriliste kohta. Kindlasti vii end kurssi süvitsi koju toodava pisikese lemmiklooma eripärade ja vajadustega.

Kuula ka PetCity Podcasti, kus veterinaar Priit Peetris vestleb antud pisikeste looma võtu teemal SIIT 

Sageli arvatakse, et koerad-kassid nõuavad hulga hoolt ja tähelepanu ning hoopis lihtsam oleks võtta lapsele mõni väike puuris elav loomake, näiteks hamster või küülik. See arvamus on ekslik – pisikesed lemmikud vajavad täpselt sama palju hoolt ja armastust. Enamgi veel – kui loomake peab veetma suurema osa oma elust puuris, on vajalik talle luua seal igati mõnus ja meelelahutuslik elukeskkond ning täita tema vajadused.

Pisilooma tuleb hoida tõmbetuule ja otsese päikesevalguse eest. Küülikud ja närilised peavad saama pidevalt närida ja hambaid kulutada, sest nende hambad kasvavad kogu elu. Hoolitse selle eest, et neil oleksid majakeses olemas puidust närimispulgad ja -klotsid. Loomakese puuri tuleb puhastada vähemalt 1–2 korda nädalas.

Väikesed loomad toimetavad tihtipeale omaette ja sageli just öösiti ning pimedal ajal.

Loe lisa väikeloomade pidamistingimustest SIIT 

Kust endale pisike sõber leida?

Närilisi ja küülikuid on alati mõistlikum osta hea kasvataja käest, kes oskab lahti seletada looma vajadused, määratleda õigesti tema sugu ja tervislikku seisundit. Eestis on olemas küülikute, rottide, merisigade, deegude ja tšintšiljade kasvatajad. Tasub vaadata ka varjupaikadest, kuna sinna satub neid samuti. Müügikuulutusi võib leida sotsiaalmeediast, näriliste ja küülikutega seotud gruppidest.

Mida peab teadma lemmiku tervisest?

  • Mikrokiip! Kõiki küülikuid ja närilisi peaks kiipima. See pannakse loomale süstiga naha alla ning see ei jää teda kuidagi segama. Kiibi saad registrisse kanda ja kontrollida, kas su lemmik on registrisse kantud aga SIIT. NB! Iga loomaomaniku kohustus on veenduda, et ta loom on korrektselt lemmikloomade registrisse kantud ja sealsed andmed on ajakohased!
  • Suuhügieen. Nagu eelpool juba mainitud, näriliste hambad kasvavad kogu elu. Loe nende suuhügieenist lisa veterinaar Priit Peetrise koostatud artiklist:SIIT
  • Vaktsineerimine. Küülikuid vaktsineeritakse kord aastas, sest neid ohustab väga ohtlik haigus müksomatoos. Haigus on paraku lemmikloomale surmav ning seetõttu tuleks kindlasti enda küülikut kord aastas vaktsineerida.

Kui tunned, et soovid nõu pidada kellegagi väikelooma võtu eel või ajal, siis broneeri endale julgelt online konsultatsiooniaeg Marika Algpeosi juurde. Uuri lisa siit: https://www.petcity.ee/teenused/nariliste-ja-kuulikute-pidamise-konsultatsioon/

Ülevaade populaarsematest väikeloomadest, keda peetakse lemmikloomadena:

  • Küülik elab 8–12 aastat. Ta on üldiselt elava loomuga ja sotsiaalne ning soovib endale samaliigilist sõpra. Vahel võib ta naksata. Tema eluase peab olema turvaline ja stressivaba, sest ta on loomult kartlik saakloom. Puur võiks olla talle magamiseks ja enamiku päevast võiks ta saada vabalt ringi joosta. Küülikule meeldib väga juhtmeid ning kõike muud keelatut närida.
  • Merisiga elab 4–8 aastat. Iseloomult on ta energiline, sotsiaalne ja armastab puhtust. Merisigadele sobib elada mitmekesi koos.Ta on sõbralik ja võib näksata vaid ehmudes.
  • Hamster elab 2–3 aastat. Osa hamstreid on väga sotsiaalsed, kuid mõned võivad paarikesi koos elades teist kiusama hataka. Hamster on väga pisike, kiire ja elava loomuga, mistõttu sobib lemmikuks veidi suurematele lastele.
  • Rott elab 2–3,5 aastat. Ta soovib samaliigilist ja -soolist sõpra, hammustab harva. Rott on tark, puhas ja suurepärane lemmikloom, kes sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele. Neile saab ka trikke õpetada. Rott võivad magada päevad läbi, aga on sellegipoolest pea alati valmis tegutsema.
  • Tšintšilja elab 10–15 aastat. Iseloomult aktiivne, sõbralik ja väga sotsiaalne lemmikloom. Soovib endale samaliigilist ja -soolist sõpra. Ta on aktiivne õhtuti ja pimedal ajal. Tšintšilja on väga tundliku seedimisega, roheliste viljade küllus ja vale toitumine tekitab tal gaase. Ta hammustab väga-väga harva, kuid uue elukohaga harjumiseks võib kuluda tal nädalaid.
  • Tuhkur elab 6–15 aastat. Tuhkru energia on piiritu, talle meeldib väga mängida, peituda nurkadesse, torudesse, palli taga ajada. Tuhkur võib magada kuni 18 tundi ööpäevas, mistõttu ei vaja ta päeval eriti tähelepanu. Tuhkur ei sobi väikestele lastele, kuna ta võib tekitada vigastusi. Koduses majapidamises tuleb kindlasti olla ettevaatlik, sest tuhkur võib ära süüa esemeid ja närida auke vaipade sisse.

Mida on vaja enne uue lemmiku koju jõudmist?

TOIT/TARVIK Küülik Tuhkur Merisiga Tšintšilja, deegu Rott Hamster, hiir
Hein Jah - Jah Jah - -
Sööt (NB! eelista granuleeritud söötasid) Jah Jah Jah Jah Jah Jah
Maiused* Jah Jah Jah Jah Jah Jah
Närimispulgad ja klotsid (puidust) Jah Jah Jah Jah Jah Jah
Mänguasjad Jah Jah Jah Jah Jah Jah
Küünetangid* - - - - - -
Hari Jah Jah Jah - - -
Transpordipuur Jah Jah Jah Jah Jah Jah
Traksid Jah Jah - Ainult tšintšilja - -
Šampoon ja palsam - Jah - - - -
Hambahari ja -pasta - Jah - - - -

*Maiuseid on olemas kõikidele närilistele ja küülikutele, aga neid tegelikult ei pea kodus olemas olema. Maiused on energiarikkad, maitsvad, ja seetõttu need ei tohiks olla pidevalt puuris kättesaadavad nagu hein, vaid eraldi maiusena antav!

** Rottidel üldiselt ei pea küüsi lõikama. Teistel pigem peab.

PUUR JA PUURISISUSTUS Küülik Tuhkur Merisiga Tšintšilja, deegu Rott Hamster, hiir
Keraamiline sööginõu Jah Jah Jah Jah Jah Jah
Jooginõu või -pudel Jah Jah Jah Jah Jah Jah
Allapanu Jah Jah Jah Jah Jah Jah
Pesamaterjal Jah - - Jah Jah Jah
Heinasõim Jah - Jah Jah - -
Majake või varjualune pesakast Jah Jah Jah Jah Jah Jah
Tualett Jah Jah Jah, kuid ei pruugi kasutada - - -
Liivavann ja kümblusliiv* - - - Jah - -
Tunnelid Jah Jah Jah Jah Jah Jah
Jooksuratas - - - Jah - Jah
Võrkkiik - Jah - Jah Jah -

PUUR - see peaks olema esimene asi ja võimalikult suur puur. Puur ei saa olla liiga suur kunagi. Pigem on need alati liiga väikesed.

*liivavanni soovivad ka liivahiired lisaks tšintšiljale ja deegule

Siit leiad kõik tooted väikeloomadele