12.10.2022/uuendatud 13.03.23
Autor: Julija Abram DVM
Kuidas tagada parim viis kuivtoidu säilimiseks?
Valida õige toidukoti suurus ja kogus!
Toidukotid on spetsiaalselt tehtud teatud astmetega. Nt 1,5 – 2 kg toidukott on mõeldud harju keskmisele kassile 4-6 nädala söögiks. Kui valida toidukotti oma lemmikule, siis oleks ideaalne lähtuda toidukoti valikul lemmiku võimest see ära tarbida 4-6 nädala jooksul. Täpselt nii kaua säilitab avatud pakiga toit parima kvaliteedi.
Kui väikesele koerale osta nt 10 kg toidukott ja mitte hoida seda ideaalsetes tingimustes, siis võib koer loobuda toidukoti viimase otsa söömisest. Isegi… pigem on selline pirtsakas – kass. Koerad ja kassid tunnevad toidu lõhnas vähimaidki muutusi, see on ka põhjus, miks nad vahel uue toidukoti avades on veidi aeglased.
Paljud tootjad pakendavad oma toidu spetsiaalsesse gaasikeskkonda, et vähendada riknemise ohtu. Paljud toidukotid on varustatud spetsiaalsete taas-suletavate krõpsudega. Neid kotte, millel ei ole krõpse, saab sulgeda käepäraste vahenditega – pesulõksud, kontori näpitsad või koti keeramine tagurpidi selliselt, et õhk ei pääseks kotisuule ligi.
Jälgi säilitusjuhiseid!
Nii, nagu pakendil kirjas, tuleb kuivtoitu säilitada jahedas ja päikesevalguse eest kaitstud kohas. Soodsad keskkonna tingimused on soodustavad toidu riknemist. Soojus ja niiskus on ideaalseks keskkonnaks bakterite ja hallituste arenguks. See tõttu tuleks toitu säilitada jahedas ja pimedas. Ka toatemperatuur on ok, kui toit tarvitatakse ära 4-6 nädala aja jooksul.
Kuivtoidukott tuleks panna ilusasti kinni! Et õhuga kokkupuude oleks minimaalne. Toidus olevad rasvad rääsuvad õhu käes. Rääsumine annab toidule spetsiifilise lõhna ja maitse, lemmik võib loobuda seetõttu söömisest – omanik võib seda aga valesti tõlgendada nt koera haigusena. Samuti, kaotab toit selliselt oma kasulikud omadused. Selleks, et toitu kauem säilitada, lisatakse paljudesse kommerts toitudesse antioksüdante (vitamiin C ja E), mis ennetavad toidu riknemist.
Lahtised ja katkised toidukotid on ahvatlevad pesitsuspaigad teatud liiki liblikatele ja mardikatele…. Juhuks, kui olete märganud ussikesi toidus. See ei ole tootja poolne viga, vaid hoiustamise viga. Kui kuskil juba ussikesed on, tähendab see, et ka liblikad/mardikad on samuti. Ussikesed ei tee koerale midagi, kui ta on neid juba söönud, küllaga ei meeldi see vaatepilt omanikele ja tekitab õudu ja paanikat. Kui avastate sellise toidukoti, siis pange see lihtsalt kinni ja eraldi kilekotti (juhuks, kui liblikad on veel sees või ussikesed juba nukkumise staadiumis) ja andke sellest teada kauplusele, kust toidu ostsite või otse tootjale – ka see on see koht, kus on vaja teada toote täpset nimetust, partii koodi ja aegumise kuupäeva (kõik see info on leitav pakendil). Abiks on ka selged pildid, mis probleemi illustreerivad (Sa võid üllatuda, kui palju uduseid ja fookusest väljas pilte tootjatele saadetakse).
Miks kasutada toidutünne?
Toidutünne on väga mõistlikud kasutada siis, kui kodus on lemmikud, kes kipuvad toidukotti närima või on sellised röövlid, kes lihtsalt igavusest söövad toidukoti ära. Selline ülesöömine on tervisele (ja omaniku rahakotile) äärmiselt ohtlik. Toidu sälitamine tünnis on samuti mõistlik neile, kes hoiavad lemmiku toitu nt garaažis või aidas, kus võivad toidule ligi pääseda närilised, linnud või muud putukad. Loomulikult on toidutünnid tänapäeval ka dekoratsiooni elemendid ja valik nedne seas on üsna lai.
Toidutünnid on toredad abivahendid, kuid ka siin tasuks jälgida elementaarseid hügieeninõudeid. Nt, kui vähegi võimalik, siis võiks toitukott panna tünni koos originaalpakendiga, et säilitada toidu nimetus ja partiikood juhuks, kui peaks midagi juhtuma – siis saab tootjale teada anda, mis toote puhul täpselt probleem esines. Samuti, kui saata kauplusesse toidu järele keegi muu, kui see, kes tavaliselt toitu ostab, on pakendi pildistamisest palju abi. Sulgema peaks korralikult nii toidukoti kui ka -tünni.
Kui aga ilmtingimata soovitakse toidukott toidutünni välja kallata, siis tasub säilitada nt mobiilipilt toidupaki esiküljest, aegumise kuupäevast ja partii numbrist. Kui toit kallatakse tünni välja, tuleb toidutünni pesta enne iga uue toidukoti sissekallamist. Toidutünni külgedele jäävad eelmise toidu rasva ja toidujäljed. Need rääsuvad ju samamoodi ja võivad omakorda uut toitu saastada – ristsaastumine.
Mida teha märgtoiduga?
Kui lemmik ei jõua kõike ühe korraga ära tarbida, siis peab konservi säilitama kinnisena külmkapis. Tavaliselt säilib konserv seal 48 h kuni isegi 5 päeva. Konservide kõige suurem vaenlane külmkapis on hallitus. Õhuga kokkupuutest me juba rääkisime. Konservi saab katta erinevate kaantega (Nutella kaas, tavaline kaas, toidukile). Einekotikesed võib kinni panna klambriga või ümber villida klaaspurki – kassid on tundlikud ja nad võivad metallkarbikese puhul lõhna tunda, mille tõttu võivad nad toidust keelduda. Kuid probleem võib olla ka selles, et toit on liiga külm – lemmikud eelistavad toatemperatuuril toitu (nagu sisulislet ka inimesed). Ka konservi sisu võib ümber villida klaaspurki, kuid üldiselt, ei ole see vajalik.
VEEKAUSS, kui tihti tuleks seda pesta?
Range soovitus on, et värske vesi peab lemmikule olema kogu aeg saadaval. Kui kiiresti aga värskest veest saab mitte-nii-värske-vesi, oleneb jällegi keskkonna tingimustest. Kui koerad söövad, siis tihti kukub vette ka nende sülge, vahel toidupalasid... ja see kõik on bakterite allikas ja hea söögilava. See liga, mida on vee kausis tunda, on nö biokile – bakterite kodu ja kindlus – ja see tõesti on kindlus, kui vaadata, kui raskelt see maha tuleb! Karmi nuustikuga pestes, võime pinda kraapida ja bakteritel on lisa koht, kuhu ennast peita. Kassid võivad selles suhtes olla eriti tundlikud.
VÄLDI RISTSAASTUMIST
Toidunõusid peaks pesema ka kuivtoidu pakkumisel, kuid siinkohal ei ole toidu riknemine nii terav probleem, kui seda on märg- või toortoidu puhul. Küllaga tasuks ööpäeva jooksul söömata jäänud kuivtoit asendada värske toiduga, sest õhuga kokkupuutudes võib toit rääsuda. Lõhnad ei tule nii hästi esile ja lemmik võib loobuda söömisest.
Kuidas säilitada ja käidelda toortoitu?
Toortoidu puhul tuleb eristada värsket ja külmutatud toortoitu. Külmutatud toortoitu tuleb enne pakkumist sulatada ja seda tuleb teha külmkapi temperatuuril – mitte toatemperatuuril, sest toatemperatuuril toitu sulatades suureneb oluliselt risk bakterite paljunemiseks toidul. Toortoit on igal juhul saastunud erinevate bakteritega ja külmutamine aegulstab nende elutegevust ja paljunemist. Soodsates tingimustes, milleks on nt toatemperatuur, hakkavad bakterid kiiremini paljunema ja kahjulikud bakterid võivad muuta toidu ohtlikuks.
Külmkapp peab olema seadistatud vähemalt +3 kraadi juurde ja sügavkülm vähemalt -22 kraadi juurde.
Toidunõud ja käitlemispinnad, mis puutusid kokku toortoiduga (sügavkülmutatud, jahutatud või värkse) tuleb korralikult pesta kuuma veega ja pesuvahendiga ning desinfitseerida. Desiniftseerida seetõttu, et mitte kõik haigustekitajad ei hävi lihtsalt sooja-kuuma veega pestes.
Toore lemmikloomatoidu jaoks peavad olema eraldi lõikelauad, nõud ja riistad toortoidu käitlemiseks – see on selleks, et ennetada ristsaastumist ja hoida inimese tervist. Toortoiduga on suurem oht edasi kanda zoonootilisei haigustekitajaid (haigustekitajad, mis nakkuvad nii loomadele kui ka inimestele) ja seetõttu on vaja pöörata ka rohkem tähelepanu headele hügieenitavadele.
