Kui oluline on kaitsta oma lemmikut välisparasiitide eest?

Kui oluline on kaitsta oma lemmikut välisparasiitide eest? Välisparasiidid on lemmikute seas väga levinud, kuigi sageli ekslikult arvatakse, et kui neid silmaga näha ei ole, siis puudub ka otsene probleem, mis kahjuks ei vasta tõele. PetCity veterinaar Kertu Kivirand räägib lähemalt, millised parasiidid meie lemmikuid kimbutavad ning mida nad endaga kaasa võivad tuua ja kuidas saame oma lemmikuid nende eest kaitsta. 

Välisparasiidid elavad looma karvades ja nahal, tekitades sügelust ja ebameeldivat tunnet ning võivad viia karvade välja langemiseni. Tihti võib olukord olla nii hull, et tekkida võib nahapõletik ja muud tõsisemad probleemid, kuna loom ei suuda oma kratsimist lõpetada. Levinumad välisparasiidid Eestis on kirbud, puugid, lestad, harvem ka väivid ja täid. 

Kirbud

Kirbud jäävad sageli lemmikute karvades märkamatuks, eriti tumedat tooni kasuka puhul. Kirpude eest ei ole kaitstud lemmikloomad ja ka nende omanikud, sest kirp võib paljuneda toitudes ükskõik kelle verest. Kirbud tekitavad tugevat sügelust ja nahaprobleeme ning võivad ka allergiat põhjustada. See tähendab, et piisab ühest kirbuhammustusest ja loomal tekib juba üle keha sügelus ja allergianähud.

 

Hea uudis on aga see, et kirpe saab ennetada regulaarset kirbutõrjet tehes. Enamasti tuleks seda teha esimeste soojade ilmade saabumisest kuni esimeste külmakraadideni, tubastel lemmikloomadel parasiteerivad kirbud tegelikult aastaringselt. See, kui tihti kirburohtu panema peab, oleneb sellest, millist preparaati kasutatakse ning see tuleks läbi arutada veterinaariga. Kõige mugavam on kasutada spetsiaalseid kaelarihmasid või turjale pandavaid täpilahuseid. Kuna kirp on paelussi vaheperemees, siis tuleb kirpude korral kindlasti teha loomale ka ussikuur. Seega on tunduvalt mugavam, lihtsam ja odavam viis kirpe ennetada. 

 

Puugid

 

Eestis levib enamasti kahte liiki puuke- võsapuugid ja laanepuugid. Kõige aktiivsemalt tegutsevad puugid just kevadel ja sügisel ning nende elutsükkel kestab keskmiselt kolm aastat. Puugihammustus ise on loomale valutu, kuid põhjustab lokaalset ärritust ning kui puuk on kinnitunud, siis võivad kanduda loomale nakkushaigused, mida puugid levitavad. 

 

Puugid võivad lemmikloomi nakatada babesioosi, borrelioosi, anaplasmoosi ja erlihhioosiga. Meie lemmikuid saab õnneks kaitsta erinevate puugitõrjevahenditega. Preparaate on erineval kujul- täpilahusednärimistabletid ning kaelarihmad. Käsimüügis olevatest preparaatidest on kõige pikema toimeajaga kaelarihmad, mis annavad pideva kandmise puhul kaitse kuni 8 kuud.

 

Lestad

 

Lestasid ei ole võimalik palja silmaga näha ja nende diagnoos pannakse tavaliselt loomakliinikus peale seda, kui looma nahalt on võetud proov ning seda mikroskoobi all analüüsitud. Kõik lestad ei parasiteeri ainult nahapinnal vaid ka karvanääpsus, kuulmekäigus, ninasõõrmetes ja epidermis. Lestade olemasolust annavad tunda kihelus, punetus, kõõm, karvade väljalangemine ja korbad. 

 

Tuntumad lestad, kes meie lemmikloomadele Eestis liiga teevad on näiteks süüdiklestad, kes põhjustavad kärntõbe. Süüdiklesta raviks on olemas turjatilgad või närimistabletid, mis väga hästi aitavad. Igasuguse tugeva sügeluse ja nahaprobleemide korral tuleks pöörduda loomakliinikusse, kus tehakse vajalikud proovid ja jõutakse diagnoosini. Väga harva võib süüdiklest nakatada ka inimesi (ebasügelistega) ja kasse. 

 

Teise lestatüübina on esindatud vagellestad, kes elavad looma karva folliikulis. Enim on ohustatud kutsikad ning immuunpuudulikkusega koerad. Kassidel esineb probleem pigem väga harva. Küll aga võib nakatumine toimuda ema ja kutsikate vahel.

 

Üsna sagedasti esineb kassidel ja ka koertel kuulmesügelislesta ehk kõrvasügelislesta. Neile on iseloomulikuks see, et loom sügab tugevalt kõrvu, kõrvades on näha palju tumedat mustust ja loom on nähtavalt häiritud, kuna kuulmelestad tekitavad tugevat kihelust. Kuulmelesta on kliinikus üsna lihtne diagnoosida. Ilma ravita kuulmelestast lahti ei saa ning kuulmelestad on otsesel kokkupuutel väga nakkavad.

 

Väivid ja täid

 

Väivid ja täid on parasiidid, keda esineb pigem harva. Väivid kahjustavad lemmiku karva ja nahka. Oluline on meeles pidada, et väivid on paelussi vaheperemeheks. Kui lemmikul on väivid diagnoositud, tuleb kindlasti läbi viia ka ussikuur. Samaaegselt võivad esineda nii väivid kui ka täid.

 

Välisparasiidid võivad põhjustada meie lemmikutele palju ebamugavustunnet, seega on mõistlikum tegeleda nende ennetamisega kui tagajärgedega. Regulaarne parasiiditõrje hoiab enamasti mured ära. Kui siiski kahtlustad, et sinu lemmikut mõni parasiit vaevab pöördu kindlasti oma loomaarsti poole. Mida varem diagnoosini jõutakse, seda vähem peab loom kannatama ja seda kiiremini saab murest võitu.