Kuigi Eestis registreeriti viimati marutaudijuhtum aastal 2011 ning juba 5 aastat oleme olnud ametlikult marutaudivaba, pole oht selleks hirmsaks taudiks kuskile kadunud. Põhjus on meie naaberriigis – Venemaal on marutaud endiselt väga aktuaalne, samuti on olnud marutaudijuhtumeid meie lähiriikides – Leedus, Poolas, Valgevenes ja mujal. Meie põhja- ja lõunanaabrid, Soome ja Läti, on kuulutatud marutaudivabaks.
Marutaudivabaks oleme saanud läbi suure suure töö ehk tänu kodu- ja metsloomade korrapärasele vaktineerimisele. Kuna vaktsineerimisskeeme ja vaktsiine on erinevaid, siis juhindub vastutustundlik loomaomanik enda veterinaari nõuannetest. Üldjuhul on vaja looma vaktineerida iga kahe aasta tagant. Kui teie lemmik on tihe reisisell, kes külastab tihti näiteks Venemaad, on reisimiseks oluline iga-aastane vaktsineerimine. Kui ei soovi enda lemmikut väga tihti vaktsineerida, siis võite valida ka tiitritesti.
Sümptomid
Marutaud kahjustab kesknärvisüsteemi, põhjustades enne surma käitumise muutust. Nii ei karda enam metsloomad inimest, sõbralik ja sotsiaalne koduloom muudab araks ja agressiivseks. Suureneb heli- ja valgustundlikkus, tekib vaaruva kõnnakuga rännumaania. Lisaks suureneb süljevoolus ja tekivad neelamisraskused.
Keda ohustab marutaud?
Haigestuda ja nakatada võivad kõik imetajad, sh isegi rohusööjad. Kuna haigus levib süljega – hammustades, siis enamjaolt siiski meie toredad taluloomad, nagu näiteks kitsed, veised või lambad inimest siiski ei ohusta. Erand kinnitab reeglit ning viimane surmajuhtum Eestis oli 1986. aastal, kus Järvamaalt pärit väike, 10-aastane, tüdruk hoolitses mõnda aega noore metskitse eet, kes paraku mõne aja pärast siiski hinge heitis. Plikatirtsu haiguse algtaadiumi sümptomid jätsid arstd ja vanemad mõistatama. Pärast kliiniliste tunnuste esinemist oli haigus muidugi selge. Siis oli paraku juba keeruline midagi ette võtta ning neiu suri.
Sagedamini nakatuvad siiski metsloomad nagu näiteks rebased ja kährikud ning nemad omakorda nakatavad koeri-kasse, kes koduloomadena on inimestele ohuks. Ligi 95% juhtudel on marutõppe haigestunud inimene nakatanud läbi koera puremise.
Linde, roomajaid ja kalu marutaud ei ohusta.
Kas marutaudist on võimalik välja tulla?
Ei ole. Marutaud lõppeb haiguspildi väljakujunemisel alati surmaga. Eestis on marutõppe surnud 27 inimest. Loomi kordades rohkem.
Kui teie looma on hammustanud marutaudikahtlusega loom, tuleb juhtumist kiirelt teavitada maakonna veterinaarkeskuse järelvalveametnikku. Kui pureda saanud lemmikloom on olnud nõuetekohaselt vaktsineeritud, tuleb talle kiiremas korras teostada lisavaktsiin ning ta mõneks ajaks eraldada. Kui puremisohvriks on langenud vaktsineerimata loom, on tungivalt soovituslik ta hukata või juhul kuueks kuuks isoleerida. Pea meeles, et loom võib inimest nakatada!
Kui teie ise või teie perekonnakaaslane on sattunud rünnaku ohvriks, tuleb haav kiiremas korras puhastada puhta vee ja seebiga ning pageda kandade välkudes kiirabisse. Arstiabi on teile sellisel juhul tasuta ka juhul, kui teil ei ole haigekassat. Kindlasti tuleb marutaudikahtlusega loomast teavitada piirkonda teenindavat veterinaari või maakonna veterinaarkeskuse järelvalveametnikku.
Kas marutaudiga on kõik?
Oht marutaudi taaspuhkeks on väga suur. Piisab vaid haige metslooma rändest üle riigipiiri või nakatunud kodulooma importimisest. Või isegi ühest saatuslikust jalutuskäigust näiteks Bulgaarias või Kreekas, kus lemmik hammustada saab ning pahaaimamatult koju tagasi reisib. Pea meeles, et marutaudi peiteaeg võib olla kuni pool aastat, erandjuhtumitel isegi kauem!
Kuigi Eesti on olnud juba aastast 2013 marutaudivaba, ei toiks mingil juhul nõelu nurka visata ning enda looma vaktsineerimata jätta. Marutaudivaktsiin on Eestis kohustuslik. Oht haiguspuhanguks on suur, kuna tänapäeval reisivad koduloomad palju ning metsloomad ei tunne riigipiire. Seega, ole kohusetundlik!
Kuna Eesti marutaudiepideemia pärines just metsloomadelt, on alates aastast 2005 siin vaktsineeritud ka haiguse põhikandjaid – rebaseid ja kährikuid. Eestis külvatakse lennuki abil vaktsiinipakikesi kaks korda aastas – kevadel ja sügisel.
NB!
Pea meeles, et palake sisaldab elusvaktsiini, mistõttu tuleb sellega leidmisel ettevaatlikult ringi käia. Kui vaktsiin satub nahale, silma või suhu, loputa koheselt antud koht rohke veega ning kontakteeru esimesl võimalusel enda perearstiga. Kuigi peibutussööt ei ole lemmikloomadele ohtlik, tuleks nad siiski sellest eemale hoida ning jätta tarvilik vaktsiin metsloomadele. Enda lemmikut vaktsineeri korrapäraselt veterinaari juures.
