Veosport on spordiala, millega võib tegeleda iga inimene ning koer, kes pakatab soovist liikuda. Hästi sobivad antud spordiks aktiivsemad tõud. Vaja ongi vaid head varustust ja ilma. Või ei – tegelikult sobib veospordiks absoluutselt igasugune ilm, sest seda ala on võimalik harratada aastaringselt.
Sisuliselt tähendab veosport seda, et koer veab inimest/kelku/ratast spetsiaalsete rakmete abil. Kõik traksid antud spordiks ei sobi – vale varustusega võib koer endale tõsiselt liiga teha. Veotraksid jagavad raskuse ühtlaselt üle looma keha. Lisaks rakmetele on tarvis veoliini, suusatajaveo ja canicrossi puhul on tarvis inimesele jooksuvööd. Jooksuvööd võib muidugi kasutada ka igapäevasel jalutusel.
Talvised spordialad:
· Kelguvedu on traditsiooniline kelgukoerte spordiala. Võistlusklassid on selles erinevad. Rakendis olla piiramatu arv koeri, minimaalne number on seitse. Koerad rakendatakse vastavalt oma ülesannetele kelgu ette, et kelku vedada
· Suusatajavedu ehk skijoring, kus on tavaliselt rakendis üks kuni kaks koera. Suusatajavedu eeldab järgmise varustuse olemasolu: tavaline suusavarustus, veovöö, mis kinnitatakse suusataja keha külge, veidi vöökohast allapoole ja koera veorakmed, mille küljes on vetruva osaga veoliin.
· Rakendisuusatamine ehk pulka on väga sarnane suusaveole. Rakendis on kuni neli koera. Rakendisuusatamises on koer rakendatud aisade abil kelgu külge. Tavalisel kasutatakse rakendisuusatamises ühte kuni nelja koera. Kelk omakorda on kinnitatud koera/rakendijuhi külge. Kõik 3 osa on omavahel ühenduses. Eristatakse lühikest ja pikka pulkat – lühikeses on koer koos inimese ja varustusega, pikas pulkas on lisaks tavapärasele varustusele ja koerajuhile koerad mitmuses.
Dryland ehk lumeta spordialad:
· Koerakross ehk canicross, kus on tavaliselt koerajuhi ette rakendatud üks koer. Koerakrossiks on vaja veovööd, mis kinnitatakse jooksja keha külge vöökohta ning koera veorakmeid, mille küljes on vetruva osaga veoliin. Oluline on, et veoliin oleks pingul ning koer peab liikuma jooksja ees, mitte taga ega kõrval.
· Jalgrattavedu ehk bikejoring, mida harrastatakse ühe või kahe koeraga. Oluline varustuse osa on veotraksid, mis käivad koeral seljas ning ratta külge kinnitatakse vetruv veoliin. Veoliini kinnituskoht võiks paikneda allpool lenkstangi. NB! Kasuta kindlasti kiivrit!
· Tõukerattavedu ehk scooter, mida harrastatakse kahe koeraga. Oluline varustuse osa on veotraksid, mis käivad koeral seljas ning tõukeratta külge kinnitatakse vetruv veoliin. Veoliini kinnituskoht paikneb allpool lenkstangi. NB! Kasuta kindlasti kiivrit!
· Käruvedu on spordiala, kus harrastatakse vedu 3-8 koeraga. Nelja koeraga käruveo klassis võib käru olla nii kolmerattaline kui neljarattaline. Ülejäänud klassides peab käru olema neljarattaline. Nagu eelnevategi spordialade puhul, rakendatakse koerad käru ette, kes siis käru ees jooksevad.
Pildil Mariin Kaljula. Foto Paulius Stravinskas.
Nagu näha, siis on üheks varustuse kindlaks osaks veotraksid koerale. Muu varustuse kasutamine oleneb juba suuresti meelisspordiala harrastamisest. Küsisime veospordi fanatilt, kes on ühtlasi Eesti Siberi Husky Ühingu juhatuse liige, Triin Tammistelt veospordi kohta lähemalt.
Mida võiks veospordivõõras inimene teada varustuse kohta?
„Kõige olulisem on valida koerale selga õiged traksid, sest valesti valitud traksid võivad koerale väga palju ja suurt kahju tekitada. Traksid peavad seljas istuma nii, et kaelaava ei tohi olla liiga kitsas, muidu hakkab pooma. Samuti ei tohi kaelaava olla liiga avar, muidu surub õlgadele. Esijalad peavad saama vabalt liikuda, et õlgadel ei oleks mingeid takistusi ning pingule tõmmatud traksid peavad ulatuma saba kinnituskohani. Kui rakmete ja veoliini kinnituskoht ulatub sabakondist eemale saba poole, on traksid liiga suured. Kui veoliini ja trakside kinnituskoht ei ulatu sabakondini, on traksid liiga väikesed. Trakside mittesobivust näitab ka kiskumine ja poomine mujalt kehast - kaela ümbert ja jalgade alt.“
Kuidas alustada ja tutvustada koerale uut varustust, et koerale jääks veotraksidest hea kogemus?
„Trakside kandmist tuleks õpetada samm-sammult, et koeral ei seostuks traksidega midagi ebameeldivat. Esimeseks sammuks võiks olla see, et traksid koerale lihtsalt selga panna ja lasta tal kohaneda uue varustusega. Järgmine samm oleks juba traksidega jalutama minna. Alustuseks ei pea läbima kohe pikka vahemaad, piisab ka lühikesest jalutuskäigust, et koer saaks aru trakside funktsioonist. Kui mõned korrad on traksidega jalutatud, siis võib ka vaikselt jooksmist harjutada. Jooksmisega tuleks alustada samamoodi, samm-sammult distantse pikendades. Selleks ajaks peaks koer olema juba traksidega sina peal. Ei tasu aga olla pettunud, kui mõnel koeral võtab kohanemine kauem aega. Anna koerale harjumiseks vajaminev aeg, sest kõige tähtsam on, et koerale ei tekiks traksidega halba kogemust ja sundolukorra tunnet.“
Milline võiks veospordiga tegeleda sooviv inimene olla?
„Eelkõige peaks olema tahet ja sihikindlust asjaga tegeleda. Kuna tegemist on siiski spordialadega, siis koheseid tulemusi ei pruugigi tulla. Sellest ei ole midagi, kõik on ju kuskilt alustanud. Kui trakside selgapanemine ja sobivus on koeral juba selge, siis saabki alustada lühikeste distantsidega ja seejärel samm-sammult neid suurendada. Eriti hea, kui on olemas ühise huviga sõpruskond, siis miks mitte ka jõud ühendada ning siduda lõbu ja sport. Otseseid kindlaid reegleid ei ole, kuidas koolitamine käib, peaasi, et teil endal oleks lõbus! Liiga ei tohi teha ei endale ega koerale. Kui on näha, et koer on motivatsiooni kaotanud või vajab puhkehetke, siis kindlasti tuleks talle seda lubada. Vastupidavus ja motivatsioon on koos koeraga treenides tähtsad aspektid, kuid motivatsiooni olemasolu võib siiski pidada esmatähtsaks. Kui koeral kaob motivatsioon, võib tahte tagasi toomine olla palju keerulisem, kui treeningute ajal pauside tegemine. Kindlasti ei tasu karta ka küsimuste esitamist kogenud inimestele, kes on spordialaga tegelenud kauem ja intensiivsemalt. Enamjaolt ollakse innukalt valmis oma kogemusi jagama.“
Kas veospordiga alustamine eeldab mingeid spetsiifilisi oskusi?
„Erilisi oskusi ei nõua, kuid oma koera peab oskama tunnetada ja lugeda. Kui koer on väsinud, tuleb talle puhkust anda. Ei tasu end ja oma lemmikut asjatult lõhkuda. Kui kogu spordialasse veidi süveneda, siis on näha, et palju paralleele võib tõmmata ka inimeste spordiga. Kõik päevad ei ole vennad ning niisamuti ei ole ka kõik treeningud sarnased. Mõni trenn võikski olla kergem, et siis järgmisel korral rohkem pingutada. Mõnel päeval ei pruugi trenn üldse välja tulla ning sellest ei ole hullu midagi. Kõige tähtsam ongi just tahe teha midagi lõbusat koos oma koeraga.“
Kõige tähtsamaks jäägu koeraga koosveedetud aeg. See on aeg, kus sina ja su koer saate värskes õhus liikuda ja sportida.
HOIATUS! Koerasport on nakkav ja sõltuvustekitav!
Mõnusat ajaveetmist sulle ja sinu koerale!
PetCity
Kõik teemahuvilised on oodatud Viljandisse, 18-19.08 toimuvale, Estonian Dryland Cup üritusele. Tegemist on Eesti esimese öövõistlusega!
EDC on parim võistlussari koos oma lemmikuga ligi 5kilomeetristel radadel võistlemiseks joostes, tõuke- või jalgrattaga. Lastele on eraldi jooksukross. Pealtvaatajatele on üritus tasuta. Ürituse täpsem info asub siin: https://edc.ee/etapp/viljandi
EDC sarjal on ka training-rada, mis tähendab raja läbimist ilma ajavõtuta. See on väga hea koht, kus võistluspingeta veosporti harjutada ja proovida.
Allikad:
