Kass, koer või hoopis küülik ehk millist looma perre võtta?

05.04.2022

Looma võttes tuleb silmas pidada pere elurütmi, omanike tervist. Lemmikloom vajab aega, tegelemist ja ka raha.

Autor: PetCity loomaarst Kristel Loorits

„Issi-issi, palun võtame koera!”. „Emme, mina tahan hoopis jänkut!” Soove kui palju ja veel rohkem emotsioone. Tõepoolest – milline loom võtta pere esimeseks lemmikuks?

Lapsed õpivad loomade eest hoolitsedes kohusetundlikkust ja distsipliini ning nende võime pühenduda suureneb. Tihtipeale mõjub loom rahustavalt kõikidele pereliikmetele ning ka allergiate risk väheneb. Ent lemmiklooma võtmine on suur kohustus ja enne, kui loomake koju tuua, tuleb kõik olulised nüansid läbi mõelda. Lisaks sellele, millist looma võtta, tasub ka küsida, kas kogu pere on valmis uuteks kohustusteks ja väljakutseteks.

Looma võttes tuleb silmas pidada pere elurütmi, aga ka omanike tervist. Lemmikloom vajab aega, temaga tuleb tegeleda ning arvestada tuleb nii tavapäraste kui ka ootamatute kulutustega, nagu

Kindlasti tuleb lemmikut võttes mõelda sellele, kas loomaomanike kodu on sobilik ka loomale. Näiteks väikesed lapsed võivad tekitada mõnele loomale stressi või kehavigastusi, samuti tuleb arvestada teiste koduloomadega – kuidas nende iseloom uue elaniku omaga sobib ning kui lihtne on neil uue lemmikuga harjuda.

Kas teile võiks sobida kass?

Kass on küllaltki iseseisev loomake. Mõni armastab lähedust ja pai, teine aga pigem magab päevad läbi kapi otsas ega otsi omanikuga kontakti. Kassi valides tuleb otsustada, kas soetada tõuloom või tavaline armas triibik. On tõsi, et paljud tõukassid on haigustele vastuvõtlikumad kui segaverelised, mõnele on aga tervisehäda aga isegi geneetikasse sisse kirjutatud. Igati õige otsus on pakkuda head kodu varjupaiga kiisule.

Väike kassipoeg vajab esialgu rohkem tähelepanu, kuid harjub uute elutingimustega kiiresti, seevastu täiskasvanud kassil võib uue elukohaga harjumine võtta mitu kuud aega. Kassitõud on erineva iseloomuga ja samuti on neil erisugused vajadused. Metsikumad tõud ei sobi korteris pidada, teised jällegi pole sobilikud õues käimiseks. 

Pikakarvalised kassid vajavad sagedast karvahooldust ja kammimist, osa ka juuksuri juurde viimist. Kindlasti tuleb arvestada, et kassid ajavad karvu ja sel juhul leidub neid kodus kõikjal.

Enne looma kojutoomist tuleb kriitilise pilguga vaadata üle kõik toataimed, sest osa neist on mürgised ja võivad looma nii ohtu seada. Võimalik, et toataimedest tuleb üldse loobuda, sest kass lihtsalt hävitab need muidu ära.

Levinumad kassitõud Eestis – millega arvestada?

Bengal – teda võib olla tubastes tingimustes raske pidada, kuna tal tekivad kergesti  käitumisprobleemid.

Briti lühikarvaline – enamasti ei ole ta sülekass ega taha inimestega liigset kontakti, tal on soodumus ülekaalulisusele.

Scottish fold – tema lontis kõrvad tulenevad geenimuutusest, mis mõjutab kõiki tema organismi kõhri. Seetõttu tuleb tal ette degeneratiivseid liigesehaigusi. Kahte lontkõrvalist ei paaritata, kuna liigeseprobleemide tõttu oleks nende elukvaliteet kõlbmatu.

Siiam – väga aktiivne tõug, mistõttu võivad tal igavusest tekkida käitumisprobleemid. Tal esineb sagedamini seedehäireid ja isuväärastust ehk ta kipub vahel sööma mittesöödavaid esmeid, mistõttu satub seedetrakti võõrkehasid.

Sfinks – puuduva karvkatte tõttu esineb sel tõul nahaprobleeme ja -vigastusi, seennakkusi, päikesepõletusi, samuti on neil alajahtumise oht suurem. Vajab regulaarset vannitamist sobiva vahendiga, et nahalt ja küünevallidelt rasu maha pesta.

Reks – tema karvad on krussis ja seetõttu haprad. Ebapiisava karvastiku tõttu tuleb tal ette rohkem nahaprobleeme. Aktiivse iseloomu tõttu tekib tal sagedamini igavusest tingitud käitumisprobleeme.

Pärsia kass: lühikoonuline tõug on oluliselt moondunud koljuga, mistõttu esineb tal sagedamini hingamisraskusi, hambahaigusi, raskusi söömise ja joomisega ning silmade nõretust. Kuna Pärsia kass ei suuda oma karvastiku eest piisavalt hoolt kanda, vajab ta  igapäevast kammimist juba väikese kassipojana. Pusade tekkimisel tekivad rängad nahapõletikud.

Allikas: Petcity Eedeni loomaarst Kertu Kivirand

Kas teile võiks sobida koer?

Koer vajab õues käimist ja pikemaid jalutuskäike. Teda tuleb õpetada ja sotsialiseerida.  Koerale ei sobi pikalt kodus üksi olla, kuna ta naudib omanikuga koos ajaveetmist. Nii kassi kui ka koera kasukas vajavad hoolitsust ja kammimist. Õnneks meeldib enamikule koertest käia koos omanikuga kontoris või ringreisidel kaasas. Looma toidu- ja ravikulud võivad osutuda üpris suureks.

Levinumad koeratõud Eestis – millega arvestada?

Welsh Corgi Pembroke: tugev ja sportlik, ent pisike koer, kes naudib aktiivsust ja on arukas. Sõbralik ja sobib lastega,  kuid võib asuda neid karjatama.

Shetlandi lambakoer: sarnaneb kollikoeraga, kuid on väike. On nutikas, õpib kiiresti ning üldiselt on väga kuulekas. Sobib perekoeraks, aga vajab lastega harjutamist. Talle sobib elu nii linnas kui ka maal. Karvastik vajab korralikku hooldust.

Dalmaatsia koer: seltsiv koer, kellele inimese lähedus on  väga oluline. On väga hea jooksja, kes tuntud vastupidavuse ja kiiruse poolest, seega hea kaaslane pikamaajooksjale.

Jack Russelli terjer: üldiselt hüperaktiivne ja ülimalt energiline koer. Sobib inimesele, väga palju väljas liigub. Vajab tõsisemat pühendumist, ei soovita algajale.

Siberi Husky: naudib õues olemist, on töökas ja tugev loom. Energiline ja kiire, vajab jooksuruumi ja talle meeldib teisi taga ajada. Esimeseks perekoeraks ei soovita, peab olema kogenud koeraomanik.

Kuldne retriiver: parim perekoer, kuulekust ja peremehele meele järele olemist on kerge saavutada. Õpib kiiresti, mõnikord kasutatakse jahikoerana.

Labradori retriiver: leebe ja truu perekaaslane, õpib kiirelt, armastab ujuda. Sõbralik ja energiline. Sobib kaaslaseks ka palju ringi sõitvale inimesele. Hea valik ka esimeseks koeraks.

Austraalia lambakoer: tark töökoer, kel on tugev karja- ja valvamisaisting. Ta on truu kaaslane ja jaksab töötada terve pika päeva. Väga energiline ja kiire õppimisvõimega.

Beagle: sobib hästi perekoeraks. Võib olla energiline, uudishimulik, kiire. Vajab igpäevast aktiivset tegevust. Väga hea jahikoer.

Brahhütsefaalsed tõud – mops on sülekoer, kes ei soovi olla üksi pikka aega, tundlik ja arukas, samas võib treenimisel põikpäine olla.

Inglise bulldog – aktiivne, rõõmsameelne noriseja, kes vajab pidevat liigutamist ja treenimist, et ei tekiks kaalutõusu. Ei talu kuuma.

Prantsuse bulldog – mõõdukalt aktiivne, sõbralik, sobib korterisse.

Kas teile võiks sobida hamster, küülik või hoopis tšintšilja?

Sageli arvatakse, et koerad-kassid nõuavad hulga hoolt ja tähelepanu ning hoopis lihtsam oleks võtta lapsele mõni väike puuris elav loomake, näiteks hamster või küülik. See arvamus on ekslik  – pisikesed lemmikud vajavad täpselt sama palju hoolt ja armastust. Enamgi veel – kui loomake peab veetma suurema osa oma elust puuris, on vajalik talle luua seal igati mõnus ja meelelahutuslik elukeskkond ning täita tema vajadused.

Pisikest lemmikut võttes tuleb arvestada liigi eripärade ja vajadustega. Kõik loomakesed vajavad piisavalt suurt müravaba elupaika ja avarust, et joosta ja sirutada, mängida ja hüpata. Loomakese puuri tuleb puhastada vähemalt 1–2 korda nädalas.

Pisilooma tuleb hoida tõmbetuule ja otsese päikesevalguse eest. Küülikud ja närilised peavad saama pidevalt närida ja hambaid kulutada, sest nende hambad kasvavad kogu elu. Hoolitse selle eest, et neil oleksid majakeses olemas närimispulgad ja -klotsid.

Väikesed loomad toimetavad tihtipeale omaette ja sageli just öösiti ning pimedal ajal. 

Küülik elab 8–12 aastat. Ta on üldiselt elava loomuga ja sotsiaalne ning soovib endale samaliigilist sõpra. Vahel võib ta naksata. Tema eluase peab olema turvaline ja stressivaba, sest ta on loomult kartlik saakloom. Puur võiks olla talle magamiseks ja enamiku päevast võiks ta saada vabalt ringi joosta. Küülikule meeldib väga juhtmeid ning kõike muud keelatut närida.

Merisiga elab 4–8 aastat. Iseloomult on ta energiline, sotsiaalne ja armastab puhtust. Merisigadele sobib elada mitmekesi koos.Ta on sõbralik ja võib näksata vaid ehmudes.

Hamster elab 2–3 aastat. Osa hamstreid on väga sotsiaalsed, kuid mõned võivad paarikesi koos elades teist kiusama hataka. Hamster on väga pisike, kiire ja elava loomuga, mistõttu sobib lemmikuks veidi suurematele lastele.

Rott elab 2–3,5 aastat. Ta soovib samaliigilist ja -soolist sõpra, hammustab harva. Rott on tark, puhas ja suurepärane lemmikloom, kes sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele. Neile saab ka trikke õpetada. Rott võivad magada päevad läbi, aga on sellegipoolest pea alati valmis tegutsema.

Tšintšilja elab 10–15 aastat. Iseloomult aktiivne, sõbralik ja väga sotsiaalne lemmikloom. Soovib endale samaliigilist ja -soolist sõpra. Ta on aktiivne õhtuti ja pimedal ajal. Tšintšilja on väga tundliku seedimisega, roheliste viljade küllus ja vale toitumine tekitab tal gaase. Ta hammustab väga-väga harva, kuid uue elukohaga harjumiseks võib kuluda tal nädalaid.

Tuhkur elab 6–15 aastat. Tuhkru energia on piiritu, talle meeldib väga mängida, peituda nurkadesse, torudesse, palli taga ajada. Tuhkur võib magada kuni 18 tundi ööpäevas, mistõttu ei vaja ta päeval eriti tähelepanu. Tuhkur ei sobi väikestele lastele, kuna ta võib tekitada vigastusi. Koduses majapidamises tuleb kindlasti olla ettevaatlik, sest tuhkur võib ära süüa esemeid ja närida auke vaipade sisse.

PetCity Blog:

Kõik postitused

Seotud tooted: