Autor: DVM Julija Abram, Pro Plan tootejuht 24.05.2019 (uuendatud 15.03.2021)
Kui vana on vana?
Lemmikute keskmine eluiga on tublisti pikenenud! Kui võrrelda 70-nendate aastatega, kus kassi keskmiseks elueaks peeti 8 aastat, siis tänapäeval pole sugugi harv nähtus näha kliinikutes ligi 20 aastaseid kasse, kes on oma välimuselt justkui kuldses keskeas. Olen isiklikult näinud 16 aastast kassi, keda ekslikult pidasin nooreks (paari-aastaseks).
Pole ime, lemmikute pikenenud elu saladus on inimhoolitsus. Üha rohkem kasse on valdavalt tubasel režiimil ja koerad jalutavad rihma otsas, mis vähendab oluliselt igasuguste õnnetuste osakaalu ja haiguste leviku riski. Lemmikutele antakse kvaliteetsemat täisväärtuslikku toitu ja hoolitsetakse selle eest, et vaktsiinid oleks tehtud, ussirohud antud. Lemmik viiakse rutiinselt loomaarsti visiidile, haiguste ennetuseks on paremad võimalused, haigustele reageerimine võrdlemisi kiire ja omanike üldised teadmised lemmiku pidamise kohta paremad. Koerad kassid ei ole enam töö loomad vaid pere liikmed!
Tänapäeva kassid võivad elada üle 15 aasta ja neil eristatakse geriaatrilist vanust, mis jääb vahemikku 12-15 a. Koerte potentsiaalne elukestvus oleneb paljuski nende tõu suurusest ja vanaduspõli algab sellest tingitult erineval ajal. Väiksemat tõugu koeri peetakse seenioriks alates u 9-10 (geriaatriline u. Al. 11 a) eluaastast, keskmist tõugu koeri vanuses 7-8 aastat (geriaatriline u. al 10. a) ja suuri (geriaatriline u. al 9. a) ning gigantseid tõuge 6.-7. eluaastast (geriaatriline u. al 7,5 a). Huvitav tähelepanek on see, et mida väiksem tõug, seda kiiremini saavutab ta täiskasvanud ea ja pikem on tema elukestus. Suurt ja gigantset tõugu koerad kasvavad aeglaselt ja nende elukestus on reeglina lühem.
Millised muutused tekivad vananedes?
Vananemine on loomulik protsess, mille käigus muutub ja aeglustub keha ainevahetus, s.h raku tasandil. Keha ei suuda enam nii krapsakalt reageerida välistingimustest tingitud muutustele ja stressile, ning kehal hakkavad tekkima kohanemisraskused.
Esimesed vananemise tunnused ei ole tihti silmaga näha – lemmiku aktiivsus langeb, ülekaal on kergem tekkima (kassidel võib tekkida hoppis tugev kaalu langus), üksikud hallid karvad kasukas (eriti vuntsid ja silmaümbrused), tahtmatus liikuda treppidest või hüpata kõrgematele kohtadele jpm. Nende öö-päeva rütm võib muutuda ja lemmikud hakkavad öösel ringi tammuma, muutudes seejuures ka üsna häälekaks. Halveneb nägemine, kuulmine ja haistmine. Kas tuleb tuttav ette? Paljuski vananevad meie lemmikud sama moodi nagu meie vanavanemad.
Lemmiku aeglane ja ettevaatlik liikumine (rahulik kõnd, pesast tõusmine, jooksmise vältimine) võib olla seotud liigeste valuga, eriti just suurt tõugu koertel. Kulunud liigeseid saab toetada õigete toidulisandite (liigeseid toetavad koostisosad) või lihtsalt liigestele suunatud toiduga. Tõsisemad valud vajavad ka ravi. Valu ja kehakoormuse vähendamise osas on väga suureks märksõnaks õige kehakonditsioon!
Unetsükli häired on tingitud sellest, et nende uni muutub pinnapealsemaks ja seetõttu ka õrnemaks. Nägemis- ja kuulmisvõime langus võib mõjutada seda, kui sügavalt koer magab ja sellest tingitud segadus öö ja päeva vahel. Päeval magav koer võib hakata öösel rohkem tammuma.
Vanem koer-kass võib vajada tihedamat jalutamist/liivakastivisiiti, sest nad lihtsalt unustavad oma hädad ära lahendada siis, kui selleks õige aeg. Unustamisest tingituna juhtuvad õnnetused seal, kus neid ei tohiks juhtuda (tuppa kakamine, pissimine). Ebasobivates kohtades kergendamise põhjuseid võib olla mitu (kuseteede probleemid, kasvajad soolestikus vm), seega selline käitumine võiks päädida loomaarstivisiidiga.
Paratamatult halveneb eakate lemmikute suuõõne tervis, mis väljendub igemepõletiku, hambakivi ja hammaste väljalangemisega, isutusega (õigemini, süüa on valus). Seda saab ennetada hoides lemmiku hambad puhtad. Jah, hammaste pesu on siin täitsa omal kohal! Nendel lemmikutele, kes ei lase oma suud ja hambaid pesta või omanik ei jõua sellega tegeleda, on abiks spetsiaalse koostisega toidud (tänapäeval peaaegu iga kvaliteetne toit sisaldab hammaste hoolduse kompleksi), saadaval on ka muid eirnevaid vahendeid – vedelikud, spetsiaalsed närimiskondid, pulbrid. Tõsisema suuõõne probleemi korral peaks pöörduma spetsialisti poole – suuõõne tervisele spetsialiseerunud loomaarst.
Eakas lemmik võib muutuda kergesti ärrituvaks helide suhtes, mida ta siiani talus hästi. Võõrad inimesed võivad tekitada temas hirmu või ärevust ja tal võib suureneda lähedusvajadus. Lähedusevajadus võib olla eriti suur, kui omanik läheb tööle ja lemmik on sunnitud olema pikemat aega üksi. Koerad sisustavad selle stressirohke aja rahustava tegevusega – närimise, lakkumise, kratsimise, kaevamise vm. Koertel võib tekkida isegi isuväärastus, mil läheb kõhtu kõik, mis parasjagu tundub selleks sobivat (nt pliiatsid, mänguasjad, riided, golfipallid vm).
Eakate lemmikute puhul esineb ka põhjendamatu hirmu teket. Koer võib väriseda üle terve keha! Hirm võib tekkida nii tuttavate asjade ees, kui ka võõraste. Seda võib tingida nii nägemise-kuulmise langus, kui ka aju võimetus ohtu adekvaatselt hinnata.
Mälu ja arusaamise probleeme esineb sarnaselt vanade inimestega. Alzheimer ja dementsus on ka lemmikutel täheldatud seisund, mis ei olegi nii palju tingitud füüsilistest puudustest, kui et aju võimetusest õigesti töötada. Need on olukorrad, kus nt lemmik ei saa päris hästi aru omaniku käskudest või justkui unustab ära, kus on tema pesa. Pissimise-kakamise õnnetused võivad olla samuti tingitud just sellest, et lemmik unustab või ei suuda meenutada, kus seda tegema peab.
Paratamatult on eakatel lemmikutel rohkem probleeme tervisega, sest nende immuniteet ei suuda hakkama saad kõigega, mis väliskeskkond nende ellu toob. Suureneb oht kasvajate, neerupuudulikkuse, alumiste kuseteede haigustesse osas. Sagedased on ka seedehäired.
Kas lemmik vananeb loomulikult või haiguslikult?
Selleks, et hinnata lemmiku kognitiivse häire sündroomi (CDS – Cognitive Dysfunction Syndrome), tuleks läbi viia lemmiku käitumise hindamine. CDS on pöördumatu aju degeneratsiooni, sarnane Alzhaimeri sündroomile, mida põevad inimesed. Seda iseloomustab jätkuv kognitiivsete tajude halvenemine suuremal määral, kui see oleks loomulikust vananemisest tingitud. CDS algab aeglaselt ja märkamatult. Seda on raske kontrolli all hoida ja esineb u 18% 8 a või üle 8 aastastel koertel.
CDS määramiseks on välja töötatud DISHAA meetod, mille raames hinnatakse lemmiku:
- Disorientatsiooni – koer vaatab tühja pilguga seina, põrandat või kaugesesse. Jääb kinni või esineb raskusi objektidest möödumisel. Ei tunne ära tuttavaid inimesi
- Suhtlemine – sotsiaalsed suhted (Interaction-social realtionships) – väheneb huvi või aeg paitamisele. Veedab rohkem aega üksi või eemal pereliikmetest. Klammerduv või kartlik.
- Magamise/ärkveloleku tsükli muutused (Sleep/wake cycles altered) – öine rahutus või ringitammumine. Öised „hääleharjutused“ (häälitseb rohkem). Magab märgatavalt rohkem päeval.
- Muutunud aktiivsus (activity altered) – väheneb mänguasjade avastamise või mängu aeg. Vähenenud huvi mängida pereliikmetega. Korduvad käitumised nagu lakkumine, närimine, ringliikumine.
- Ärevus (anxiety) – suurenenud ärevus omanikust lahusoleku ajal. Suureneb hirm/reaktsioon helidele.
Loetle mõttes, mitmele nendest vastab Sinu 8 aastane või vanem koer.
Hinnang: Kui ei esine ühegi ülalpool nimetatud häiret = pole probleemi. 1 = kerge; 2 = mõõdukas, 3 = tõsine. Kui Sinu koeral esineb ülalpool olevaid häireid, võta ühendust oma loomaarstiga.
Rohkem infot DISHAA testi kohta leiad SIIT.
Kuidas lemmikut aidata?
Parim abi on korralik hoolitus, ennetus ja kvaliteetne eakohane toit! Eaka lemmikuga peaks loomaarsti juures käima vähemalt kaks korda aastas. Üks kord aastas võiks lasta ära teha põhjalik vereanalüüs. Väga soovituslikud on sagedased terve keha massaažid-paitused (muhkude, kühmude, kasvajate varajaseks avastamiseks). Liigeste koormuse vältimiseks võimalusel kasutada treppide asemel kaldteesid (eriti autosse ja autost välja hüppamisel, sama lugu voodi, diivani või muude kõrgemate kohtadega, mida lemmik armastab kasutada). Õige kehakaal ja sale kehakonditsioonon väga olulised punktid! Ülekaal on paljude haiguste tekke soodustav tegur. Saledad koerad võivad elada kuni kaks aastat kauem! Kas pole imeline!
Tänapäeval on võimalik parandada lemmikute kognitiivsete meelte tööd, mõistuse teravust ja õppimise võimet, kui kasutada selleks spetsiaalset toitu. Boonus oleks ka see, kui sööda toime on teaduslike uuringutega tõestatud! Purina Pro Plan pakub sellist toitu! Pro Plan OPTIAGE toetab koerte üldist vananemist ja on AINUKE sööt, mis tõestatult alandab koertel dementsuse sümptomeid. Vananemist ei saa peatada, seda saab aeglustada!
OPTIAGE sisaldab patenteeritud keskmise ahelaga triglütseriidide segu (kookosõlist), mis pakub kasulikku energiaallikat vananevatele ajurakkudele ja parandab tõestatult nende töökvaliteeti poole võrra, samuti ennetades ajuraku enneaegset surma ja dementsuse sümptomeid. Kliiniliselt tõestatult parandab vananevate koerte mälu ja tähelepanelikkust ning aitab koertel püsida aktiivsete, elavate ja ärksatena. Sarnase koostisega toit kassidele on Pro Plan kassi täissööt 7+ Longevis seguga.
Tänapäeval ei ole kunst saavutada lemmiku pikk eluiga. Kunst on pakkuda talle pikka elu, mis on täisväärtuslik ja väärikas.
