Vastused Laura Kiiroja " Kasside heaolu, käitumine ja omaniku väljakutsetsed" webinaris esitatud küsimustele

28.09.2020

Vastused Laura Kiiroja " Kasside heaolu, käitumine ja omaniku väljakutsetsed" webinaris esitatud küsimustele

Kuidas aru saada, et kass sobib teiste kassidega? et kui tahaks juurde võtta kasse

LK: Ega seda ei saagi täpselt enne teada, kui ei proovi. Kindlasti loeb kassi iseloom – kui üks on väga arglik ja vaikne ning teine väga aktiivne ja julge, siis nende iseloomud ilmselt ei klapi ning on suur tõenäosus, et tekivad omavahelised pinged. Kasside omavaheliseks tutvustamiseks on konkreetsed etapid, mida peab jälgima – see on omaette protsess. Esimesel päeval kohe kasse kokku lasta ei ole mõistlik. Kindlasti tuleb ka kodu sättida selliseks, et võimalikult vähendada kasside vahelist konkurentsi.

 

Sooviksin ideid sellega, kuidas hästi-hästi-hästi aktiivsetele kassidele kodus tegevust leida. Mänguasjad kõik olemas, läbi proovitud, kaks puud ja palju muud, aga tundub, et poistel ikka igav, nad küsivad hästi palju tähelepanu.

 LK: Eeldan, et tegu on tubaste kassidega, sest igavus on just toakasside probleem. Oluline on pakkuda kassidele võimalikult stiimulirohket keskkonda – nii vaimses kui füüsilises mõttes. Soovitan harjutada toidupallidele vm toidu „jahtimise“ võimalustele üleminekut. Kasvõi panna köögirätikule maiuseid, keerata rätik rulli ning anda siis kassidele mõistatada, et kuidas sealt maiuseid kätte saab. Vaimne tegevus väsitab tavaliselt rohkem kui füüsiline, nii et igasuguste probleemilahendamise ülesannete pakkumine ja premeerimisel põhinev (ilma karistuseta) treenimine on head variandid. Mänguasjadega on nii, et need on põnevad siis, kui need on uued. Kui mänguasjad vedelevad kogu aeg majapidamises laiali, siis need muutuvad kiirelt igavaks. Seega võiks osad mänguasjad vahepeal kokku korjata ja ära peita ning hiljem teiste mänguasjadega vahetada. Kindlasti peaks igapäevaselt olema ka omanikuga interaktiivne mänguaeg. Võite mõelda ka õue- /rõduaediku ehitamisele või traksidega jalutamise õppimisele.

 

Minul on tekkinud küsimus seoses toidu andmisega. Krõbinad on koguaeg ees. Märga toitu anname hommikul ja õhtul. Kas kassi jaoks on oluline ka kellaaeg? Ehk kas peaks iga õhtu andma kindlal ajal (kui on võimalik) või selline rutiin ei mängi nii suurt rolli?

LK: Väga hea, et krõbinad on kogu aeg ees! Kassid tühja kõhtu ei kannata. Üldiselt mingi rutiin (kas või see, et hommikul ja õhtul saab alati konservi) on kindlasti hea, sest see annab kassile mingi kontrollitunde oma elu üle. Minul oli oma kassidega täpselt sama rutiin, aga konservi andmise kellaajad ei olnud täpsed. Samas minu kassid kippusid hommikuti ja õhtuti häälekalt süüa nõudma ning see oli vahel kole tüütu (eriti varahommikuti). Kui seada kindel kellaaeg, siis võib eeldada, et ajapikku kaob kassil komme muul ajal oma toitu nõuda – ta teab, et seda saab ainult nendel konkreetsetel kellaaegadel. Võib-olla on nii omanikule mugavam. Aga jah... teoorias kõlab see hästi, kuid reaalses elus on päris keeruline sellist ranget graafikut pidada.

 

Mis võib olla põhjuseks, kui viieaastane kass hakkab järsku ründama ühte pereliiget? Eelnevalt pole probleeme olnud, u aasta tagasi algasid hood, iga paari nädala tagant. Ilma provotseerimata hakkab kass järel käima, saba on madalal ja käib. Üritab hammustada. Kui mõni teine pereliige sekkub, rahuneb kohe. Hood on harva, muul ajal nunnutab ka seda pereliiget,ei ole mingit kestvat viha vms.

 LK: Selle info põhjal on raske öelda, mis täpselt põhjuseks on. Võib olla mingi negatiivne kogemus, mis aasta tagasi aset leidis ning mida mingi kontekst kassile meelde tuletab. Võib ka olla see kisklusel põhinev agressiivsus, millest webinaril põgusalt rääkisin. Võib olla ka sootuks midagi muud. Selleks on mul vaja rohkem taustinformatsiooni. Aga kindlasti võiks kassi tähelepanu sellistel olukordadel eemale juhtida enne, kui ta rünnata jõuab – nt mõne ridva otsas mänguasja või muu „saaklooma-mänguga“. Kindlasti peaks kassile igapäevaselt pakkuma aktiivseid mängusessioone ning stiimulirohket keskkonda. Võtke minuga julgelt ühendust, kui on rohkem abi vaja selle probleemiga.

 

Kassi tõime varjupaigast. Seal ta sai teiste kassidega läbi. Tänaseks on ta ainuke kass me kodus ja seda neljas aasta. Käime koos väljas, kus on koer, läbi nad ei saa aga mahuvad aeda. Minu küsimus on, kas oleks heateisel kassil külas käia, siis saab omadega suhelda?

 LK: Kassid on kaunis territoriaalsed loomad, nii et see teisele kassile külla minemine ei pruugi hästi välja tulla. Pigem oleks mõistlik proovida mingil neutraalsel territooriumil (mis kummagi kodu pole) kohtuda. Aga seda sel juhul, kui ka teine kass saab kassidega hästi läbi ning kui mõlemad on transportimisega harjunud. Sest kui kass on transportpuuris olemisest ja autosõidust stressis, siis ei tule sellest seltsielust ka miskit välja. Ning see neutraalne koht võiks olla ka kassidele tuttav – kui nad on uues ja hirmsas kohas, siis võivad samuti olla liialt stressis. Eestis on minu teada ka kassikohvikuid, kuhu võib koos oma kassiga tulla. Võib-olla on seal hea harjutada.

 

Kertul on eeldatav diagnoos hüperteesia - rohud on peal, kuid endiselt on kehva. Mida saame veel endapoolt teha, et tal võimalikult mugav oleks?

 LK: Selle murega abistamiseks on mul vaja rohkem infot. Nt kui tõsised on Kertu episoodid ning kas ja millised välised stiimulid neid esile kutsuvad. Samuti kui palju ja milliseid stressifaktoreid Kertu elus esineb. Mul ei ole küll varasemalt kasside hüperesteesiaga kogemust olnud, kuid olen valmis koos teiega õppima ja oma kolleegidega konsulteerima, et teie kassi võimalikult palju aidata. Võtke minuga ühendust laura@koertekoolkratt.ee ning lepime kokku konsultatsiooniaja.

 

Kuidas käitumise järgi valida kassi varjupaigast?

LK: Esiteks peaks kindlasti läbi mõtlema, et kas te soovite kassipoega või täiskasvanud kassi. Kassipojaga on kindlasti alguses rohkem tegemist ning ta on veel aastaid väga aktiivne. Samas kui teil on kindlad eesmärgid harjutada teda nt traksidega jalutamas või seljakotis teiega seiklemas käima, siis seda on oluliselt lihtsam kassipojaga teha. Kindlasti peaks mõtlema ka oma elustiili peale. Kui teil on väga kärarikas (nt väikeste lastega) pere, siis ei ole mõistlik võtta vana kassi, kes sooviks rahu ja vaikust. Samas kui veedate palju aega kodust eemal, siis oleks parem võtta varjupaigast hoopis kaks kassi, kes on omavahel juba lähedaseks saanud ning saavad ka kodus üksteisele seltsi pakkuda. Mõelge ka läbi, kas te eelistaksite pigem sülekassi, kellega õhtuti diivanil kaisutada või hästi aktiivset kassi, kellega koos seigelda. Kindlasti on oluline enne otsuse langetamist kohale minna ja kassiga suhelda: vaadata, kas talle meeldib paitamine, kas ta tuleb teile sülle või tunneb teie vastu huvi. Kuid pidage meeles, et ka need kassid, kes varjupaigas on väga arglikud ja eemalehoidvad, võivad (aga ei pruugi) hiljem väga kontaktseks muutuda. Minu Norra kass Vincent oli varjupaigas väga inimkartlik ning ei talunud mingit puudutust. Paari aasta pärast oli ta nii sülekas ja kaisukas, et teist sellist ma polnudki varem näinud.

 

Ma sooviks vastust saada kassi dieedi kohta, emane kass, steriliseeritud, tubane, 6.4 kilo, 5. a. Terviseprobleeme pole, tunneb hästi ja toit maitseb ka hästi. Küsimus – kui välja on valitud sobiv dieettoit, mis on kuivtoit, kas sellest piisab või peaks olema kombineeritud konservtoiduga? Kliinikust öeldi, et kuivtoidust peaks piisama, kuid erinevad artiklid sellel teemal on erinevad...

LK: Iseenesest peaks kvaliteetses kassidele mõeldud kuivtoidus tõesti kõik vajalikud ained olemas olema. Kui kassile toit sobib, siis ma ei näe selles probleemi. Siiski võiks vahel elurikastuseks ikka miskit põnevat ka pakkuda. Põhitoiduks võivad krõbinad jääda (ning need peaks kogu aeg ees olema, sest kassid tühja kõhtu ei kannata). Minu kassidel olid krõbinad alati ees ning hommikuti ja õhtuti andsin neile natuke konservi või toortoitu. Krõbinaid nad sõid väga pika ninaga.

 

Mis on toakasside keskmine eluiga?

 LK: 12-15 aastat

 

Miks on osad kassid väga väga pirtsaka söömisega?

LK: Sellele vastasin webinaril. Aga üks asi tuli veel meelde – kasside maitsemeel pole väga hea, kuid lõhnataju on küll. Kasside toit peab eelkõige hästi lõhnama!

 

Mida teha, et kassipoeg, 4-kuune hakkaks paremini sööma kuivtoitu?

LK: Katsetage erineva toiduga – võib-olla mõni maitseb talle rohkem. Serveerige seda põnevalt ning peitke krõbinate vahele maiuseid.

 

Mis põhjusel kassile ei meeldi konservid kus on rebitud liha. Üleüldse sööb parema meelega tavapoe toitu nt Purina one, aga kvaliteetsest toidust keeldub. Krõbinatega probleemi pole.

 LK: Ei oska öelda. Ilmselt on tegu lihtsalt maitse-eelistustega. Võib-olla talle ei sobi ka mingi konkreetse looma liha.

 

Kas kasside läbisaamine oleneb soost? Kes klassikaliselt kõige paremini läbi saavad, isane-emane, emane-emane, isane-isane?


LK: Uuringud näitavad, et täiskasvanud kassid aktsepteerivad paremini kassipoegi või noorukeid. Kuid kui plaanite võtta teise täiskasvanud kassi, siis vastassoo esindajad saavad omavahel suurema tõenäosusega läbi kui sama soo esindajad. Samasooliste kasside puhul sobivad isased üksteisega enamasti veidi paremini kui emased.

 

Kas kassid pigem eelistaksid ühes majapidamises üksi olla? Meil kaks venda omavahel kaklevad ja pigem nad ei saa hästi läbi.

 LK: Sõltub kassidest. Mõned on väga lähedased, teistel jällegi iseloomud üldse ei klapi ning sel juhul on neil parem üksi elada. Kindlasti saab kasside vahelisi pingeid vähendada ka kodukeskkonna tingimusi kohandades – nt seesama ressursireegel, mille kohaselt kõiki ressursse (söögikohti, liivakaste, magamisasemeid, ülevaatekohti jne) peaks olema sama palju kui on kasse pluss veel üks.

 

Kas kassi peaks pesema, kui pole põhjust? 4.a pole pesnud, peseb ise J

 LK: Ei pea. Hea tervise juures kass suudab ennast ise väga edukalt puhtana hoida.

 

Kui kraanist tulev vesi kergelt kloorise lõhnaga kas siis tohib anda kassile?

LK: Kui see inimestele juua ei kõlba, siis ma ei soovita seda ka kassile anda. Kassi võib see lõhn ka häirida ning ta ei pruugi seda vett seetõttu juua. Lõhn on kasside jaoks väga oluline.

 

Kuidas hoida kassi vaipu ja matte kraapimast? Kassil oma kraapimispuu, mida kasutab aktiivselt, kuid aeg-ajalt armastab kraapida vannitoamatti, esiku jalamatti ning minu joogamatti, kui teen kodus trenni.

 LK: Panna kassile erinevatesse kohtadesse (nende vaipade kõrvale) rohkem kraapimisvõimalusi (eeskätt just horisontaalsel pinnal). Joogamatile ligipääsu võiks proovida vältida. Esikumati juurde pange kraapimispuu või -plaat. Sama ka vannituppa.

 

Kas see on pigem hierarhia küsimus, et üks kass (12a emane) nõuab teiselt kassilt (9a isane), et ta teda peseks, aga samas ma pole kunagi näinud, et ta ise vastu peseks?

KASSIDE OMAVAHELINE SOBIVUS JA KUIDAS TEADA SAADA, ET KASSID OMAVAHEL LÄIB 1) EI SAA, 2) SAAVAD?

 LK: Sellest, kuidas tunda ära, et kassidel on omavahelised pinged, rääkisin webinaril. Üksteise lakkumine on hea märk – see on sõbralik tegevus, mis aitab ühist lõhna tekitada ja hoida. Hierarhiaga siin ilmselt suurt pistmist pole, sest kassidel pole väljakujunenud stabiilseid hierarhilisi suhteid, eriti veel emase ja isase vahel.

 

Kas kassile peaks andma toortoitu (kuumtöötlemata liha, kala)?

LK: Võib anda küll, kuid ainult toortoidul kassi pidamine nii, et kassil on toit kogu aeg ees ning kõik vajalikud ained (nii saaklooma luudest, lihast kui organitest) käes, on päris keeruline ja kallis. Selline toit peab olema väga mitmekülgne ja läbimõeldud. Kindlasti ei tohi maksaga liialdada selle kõrge A-vitamiini sisalduse tõttu. Kõrge valgusisalduse teema on samuti riskantne – kassidel, kellel juba on neeruprobleemid, võib see olukorda kiiresti halvendada (ning algavat neerupuudulikkust on väga keeruline diagnoosida). Lihtsam variant on hoida kassil pidevalt ees kvaliteetset kuivtoitu ning toidukordadel pakkuda toortoitu või konservi.

 

Ravimid - kukla peale geelid (ussirohud, ka puugi), väga mugavad. Aga ilmselt on ravimeid, mis ongi ainult tableti kujul? Tablett suht võimatu

LK: Tablettide võtmist peab, jah, harjutama. Või siis trikitama, pakkudes tablette erinevate maiuste sees (mida peab katsetama, et leida kassile sobiv variant, ja aeg-ajalt vahetama). Rääkisin sellest pikemalt ka webinaril.

 

Kas kasse peab ilmtingimata pesema?

LK: Ei pea. Hea tervise juures kass suudab ennast ise väga edukalt puhtana hoida.

 

Kas vannitamine/duššitamine on kindlasti vajalik?
LK: Ei ole. Hea tervise juures kass suudab ennast ise väga edukalt puhtana hoida. Kuid samas tuleb see oskus kasuks ajal, kui kass on vana või haige ning vajab enda puhtana hoidmisel abi. Siis on hea, kui vannitamine ei tekita stressi.

 

Kas kindlasti peab pesema mingi vahendiga või saab lihtsalt puhta veega pesta. Duššitamisega ei ole probleeme, kuid ei meeldi kassi šampoon

LK: Kui ta just mingi röögatu mootoriõli vms pole kaetud, siis sobib ka lihtsalt sooja veega pesta. Kindlasti ärge kasutage koerte või inimeste šampoone.

 

Miks kass veab tagumikku peale kastis käimist mõõda vaipa?

 LK: Siin võib olla mitu põhjust. Kassi võivad vaevata anaalnäärmete probleemid, allergia või sooleparasiidid. Kas ta veab tagumikku mööda vaipa AINULT pärast liivakastis käimist või muul ajal ka? Kontrolli ta sabaalust – kui see pole puhas, siis puhasta see niiske lapikesega. Kui probleem vaatamata puhtale taguotsale siiski püsib, tuleb kindlasti veterinaari juurde minna.

 

 

 

Seotud tooted:

PetCity Blog:

Kõik postitused