Koera ja kassi vaktsineerimine ning kiibistamine

Vaktsineerimise abil on võimalik omandada organismile mingi haiguse vastu immuunsus kas terveks eluks või teatud perioodiks. Vaktsiin ise sisaldab haiguse antigeene ning need on välja töötatud nii, et vaktsineerimine ise nakkushaigust ei põhjusta. Lihtsustatult öeldes süstitakse väike kogus haigustekitajat verre, mille tagajärjel kujuneb sinu koerale või kassile immuunsus nakkushaiguse vastu. Vaktsineerimise tulemusel moodustuvad antikehad, mis kaitsevad sinu lemmiklooma nakkushaiguse eest. Vaktsineerimine ise immuunsüsteemi ei kahjusta. Küll aga tuleb meeles pidada seda, et 2 nädalat enne vaktsineerimist tuleks lemmikule manustada tema kaalule vastavad ussirohtu.

Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse

Eestis on marutaudi vastu vaktsineerimine kohustuslik ning Eesti on juba mitu aastat olnud ametlikult marutaudivaba maa. See aga ei tähendaks seda, et vaktsineerimine ei oleks enam üldse vajalik. Marutaud on kahjuks endiselt äärmiselt levinud meie naaberriikides, näiteks Venemaal, aga ka mujal. Kuna metsloomad piire ei tunne ning koduloomadega reisimine on aasta-aastalt sagenenud, on oht haiguspuhanguks siiski väga suur. Haigus tabab looma kesknärvisüsteemi ning lõppeb alati surmaga. Marutaud on ohtlik ka inimesele. Eestis on kohustuslik iga 2-aasta tagant loom revaktsineerida. Pane tähele, et mõned riigid nõuavad marutaudi iga-aastast vaktsineerimist.

Parvoviirus

Õnneks on tänu regulaarsele vaktsineerimisele saadud parvoviiruse levik kontrolli alla ning suremus parvosse on madal. Kahjuks ei saa öelda seda, et viirus on täielikult välja surnud. Tegemist on haigusega, millel on kaks vormi. Südamevormi korral esineb koeral äge kõhulahtisus ja loidus. Soolevormi korral on koeral äge, spetsiifilise lõhna ja välimusega (kollane või verine) kõhulahtisus, kõrge palavik, isutus, loidus, oksendamine. Harvem esineb vorm, mis tekitab leukopeeniat. Haigusele on vastuvõtlikumad kutsikad.

Kennelköha (paragripp)

Kennelköha on äärmiselt nakkav piisknakkushaigus, mis levib eelkõige sügisel ja kevadel, kuigi haigusjuhtumeid esineb aastaringselt. Enamjaolt haigestutakse näiteks koerte mänguväljakutel, koertekoolides või võistlustel. Haigusele on vastuvõtlikum koer, kes on kannatanud tugeva stressi all (kolimine, koduvahetus, reisimine vms) või kelle (treening-)koormus on väga suur.

Peiteaeg varieerub paarist päevast kuni nädalani, köhida võib koer umbes 3 nädalat, mõnikord ka kauem. Köhivat koera ei tohiks teiste neljajalgsete juurde lasta  – tegmist on äärmiselt nakkava piisknakkushaigusega! Kuna kennelköha nõrgestab immuunsust, on igasugused tüsistused lihtsad tekkima (kopsupõletik).

Hepatiit ehk maksapõletik

Viiruslik hepatiit levib sülje, rooja või uriini kaudu ning on äärmiselt visa, püsides looduses kuni pool aastat. Nagu nimigi ütleb, tabab haigus maksa. Sümptomiteks on limaskestade kollasus, loidus, isutus, kõhuvalu ja -lahtisus ning ka oksendamine. Surm võib saabuda juba 4-5 päeva pärast sümptomite avaldumist.

 Koerte katk

Koerte katk on äärmiselt nakkav viirushaigus, mille peamisteks sümptomiteks on (kahefaasiline) palavik, silma- ja kopsupõletik, seedehäired, nahalööbed, krambid või halvatus. Koerte katkul on mitu vormi: naha-, närvi- ja soolevorm, vormist tulenevalt erinevad mõnevõrra sümptomid üksteisest.
Haigus levib piisknakkusena ning õnneks ei ole välitingimustes väga püsiv. Suremus katku on väga suur

 

Väga paljud eluohtlikud nakkushaigused on tänu vastutustundlikutele lemmikloomaomanikele sisuliselt kadunud. Et haigused meie koeri ja kasse ja tulevikus ei kimbutaks, on regulaarne vaktsineerimine äärmiselt oluline.

PetCity loomakliinikutes on võimalik teha vereproovi, mis määrab antikehade tiitrit. Antikehade tiitrit saab määrata alates 30 päeva möödumisel vaktsineerimisest. Nõuetekohase antitiitri määramise ning liikumise vahe peab olema vähemalt 3 kuud. Tiitrimine on vajalik mõnda riiki sisenedes, nagu näiteks Ukraina, Türgi või Iisrael.


Mis on mikrokiip

Mikrokiip on väike, lemmiklooma naha alla süstitav kapsel, mis sisaldab unikaalset numbrikombinatsiooni. Mikrokiip on tõesti mikroskoopiline ning selle tõttu ei ole selle naha alla süstimine valusam, kui tavaline regulaarne vaktsineerimine. Sisuliselt on kiip  kui lemmiklooma isikukood, sest just kapslil olev info on lemmiku identsifeerimiseks oluline teave. Kadunud lemmiku puhul aitab kiip looma omanikuga kokku viia, sh juhtumitel, kui lemmikloom on kadunud väljaspool Eestit. Sellisel juhul on kindlasti tarvis kanda lemmik üleeuroopalisse registrisse (Europetnet), mis on tasuline. 

Kanna andmed registrisse!

Kui sinu lemmikul on kiip, mis ei ole registrisse kantud, on kiip tegelikult kasutu. Eestis on kolm kiibiregistrit. Vaid üks nendest, Eesti Kennelliidu hallatav register, kannab kõik Eestis sündinud tõukoerakutsikad automaatselt registrisse (kasvatajale "hinna sees"). Teiste puhul peab omanik sissekande ise või veterinaari abil ära tegema..

Registrite veebilehed