Lemmikloomade sise- ja välisparasiiditõrje

Lemmikloomade sise- ja välisparasiiditõrje

Parasiiditõrje peab olema regulaarne, soovituslikult kord kvartalis. Pea meeles, et eriti oluline on ehhinokoki tõrje minimaalselt 24H enne Soome reisimist ning ca 2n enne vaktsineerimist.

Lemmikloomade regulaarne parasiiditõrje on äärmiselt oluline. Enamjaolt nakatuvad lemmikloomad väljaheiteid nuusutades. Äärmiselt oluline on tihe parasiiditõrje noorel, kuni aastasel, loomal. Kutsika nõrga immuunsuse tõttu võivad siseparasiidid talle saatuslikuks saada.

Eestis on enimlevinud siseparasiitideks kutsikasolge, pael- ja ümaruss.

Parasiiditõrjet tasub teha juba tiinele emasele

Juhul, kui teie emasloom on nakatunud kutsikasolkmesse, tuleks ussikuuri läbi viia tiinuse teises pooles (konsulteeri täpsema raviskeemi tarbeks enda loomaarstiga), kuna just siis aktiveeruvad muidu soikeseisundis olnud vastsed ning hakkavad kutsikate loodetesse liikuma. Solkme vastsed võivad kutsikatesse jõuda ka emapiima vahendusel.

Soikeseisundis usse ei tapa üksi ussirohi ning selle tõttu on tiine emase ja kutsikate regulaarne ussikuuritamine eluliselt oluline.
NB! Kutsikassolkmesse võivad nakatuda ka inimesed.

Noore ja täiskasvanud koera ussikuuritamine peab olema regulaarne

Kuni aastasele koerale tuleks ussirohtu manustada profülaktika mõttes kord kuus, sealt edasi peaks ussikuuri tegema kord kvartalis. Kui plaanid reisida koeraga Soome või mujale, kuhu ilma kehtiva ussikuurita ei lubata (täpsem info on kirjas iga riigi veterinaarameti veebilehel), tuleks minimaalselt 5 päeva enne riiki sisenemist  külastada lähimat loomaarsti. Kaasa võta kindlasti lemmiku Europass ja lemmikloom – ussikuuri peab läbi viima veterinaar ning panema lemmiku Europassi vastava märkme.

Välisparasiidid koertel ja kassidel

Kõige sagedamini esineb Eestis koertel ja kassidel kirpe ja puuke. Kirbud on soojalembelised ning kuigi neid võib esineda igal aastajal, saabub nende leviku haripunkt tavaliselt suvel.
Kuna koeraviiki nakatutakse just kirpude vahendusel, tuleks kirbukahtluse korral kindlasti teostada lemmikule ussikuur.
Puugid levivad Eestis varaevadest hilissügiseni ning levitavad babesioosi, borrelioosi ning anaplasmoosi. Et enda lemmiklooma haiguste eest kaitsta, tuleks juba varakult kasutada erinevaid täpilahuseid, puugirihmasid, spreisid või midagi muud.

Lestad

Kõige sagedamini esineb metsas käivatel lemmikutel kärntõbe, mida põhjustab sügeislest. Enim levitavad seda näiteks rebased ja kährikud. Kärntõbi on äärmiselt nakkav ning sellega nakatumiseks ei pea loom olema haige rebase või muu tegelasega otsekontaktis. NB! Haigestuda võivad ka inimesed. Metsloomale tähendab haigestumine üldjuhul surma, kuna haigus nõrgestab immuunsust ning väljalangev karvastik ei kaitse looma pakase eest. Peamisteks sümptomiteks on kihelus, karva välja langemine, koorikud-kärnad nahal.
Kärntõbi allub väga hästi ravile.

Kõrvasügelislest painab enamjaolt kasse, nakatuda võivad ka koerad. Kui sinu lemmik raputab tihti pead, kratsib kõrvu ning kuulmekäigus on kuiv tume puru, siis võib kindel olla, et loom on nakatunud. Kuna lest levib ruttu, tuleb profülaktika mõttes ravida ka teisi pere loomi.

Kõõmalest paratsiteerib eelkõige noortel loomadel. Nagu nimigi ütleb, on nakatunud lemmiku nahk kõõmane, kusjuures kõõm (ehk lestad selle all) liigub. Lisasümpomitena kipuvad lemmikud end pidevalt sügama ja raputama.

Koera ja kassi väivid ja täid kahjustavad lemmikloomade nahka ja karva. Täid elutsevad enamjaolt pigem pikakarvalise koera või kassi karvkattes.

Loe siseparasiitide kohta lähemalt PetCity blogist.